Jutud vähioperatsioonist tekitavad küsimusi: kas Putin annab võimu KGB kaaslasele?

Venemaa president Vladimir Putin külastas 28. juulil 2008 Almaz-Antei sõjatehast Moskvas Foto: REUTERS/RIA Novosti/Pool/File Photo/Scanpix

Venemaa poliitilises süsteemis ei tunta juhi asendamist ning kui tekib olukord, et president Vladimir Putin peab võimu üle andma, siis toimub see arvatavalt mitteametlikult ja avalikkusele sellest ei teatata.

Soome meedia teatel on jutud Putini tervisest olnud päevakorral juba pikka aega, kuid need said koos Venemaa algatatud sõjaga Ukrainas uue hoo sisse.

Venemaa endine luureohvitser pseudonüümiga Viktor Mihhailovitš haldab suhtlusrakenduses Telegram kanalit, kus ta levitab teadet, et Putin võib vähioperatsiooni tõttu anda võimu üle Venemaa julgeolekunõukogu juhile Nikolai Patruševile. Putin oleks vähioperatsioonist taastudes mõnda aega töövõimetu. 

Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Jussi Lassila selgitas, et sellist korraldust vähemalt ametlikult Venemaal ei anta.

«Venemaa valitsussüsteem ei tunnista ajutist võimu üleandmist,» nentis ekspert.

Ta lisas, et kui Venemaa president peab tagasi astuma, läheb võim peaministrile, misjärel tuleb teatud aja jooksul korraldada uued presidendivalimised.

Lassila nentis, et Venemaal viiakse võimu üleandmise protsess arvatavalt lõpuni, kuid seda tehakse salaja, jättes mulje, et Putin on ikka võimul.

Nikolai Patrušev esindab Venemaa julgeoleku-, õigus- ja korrakaitseorganeid, kuuludes Putini usaldusisikute ringi.

Patrušev juhtis varem Venemaa julgeolekuteenistust (FSB). Patrušev ja Putin on vanad NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB aegsed sõbrad ja mehed tunnevad teineteist juba 1970. aastatest.

Putin kindlasti ametlikult võimu üle ei anna, kuid ta võib seda teha kulisside taga, andes võimu sõbrale Patruševile, keda ta usaldab. Patruševit peetakse Putinile kõige lähemal seisvaks inimeseks.

Lassila juhtis tähelepanu sellele, et Putin on tavaliselt suhtunud igasugusesse võimu jagamise kokkuleppesse skeptiliselt, kuna see annaks võimaluse presidendi tagandamiseks.

Venemaa presidendi siseringi ülesehituse tõttu toimivad erineva taustaga inimesed seal nii, et nad saavad üksteist usaldada. Lassila tõi näite, et Patrušev ja julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev on alati nii-öelda ühes paadis.

«Kui vastased üritavad kiilu lüüa, siis siseringis arvatavalt kontroll säilib,» nentis Lassila.

Kui Putin peaks tervislikel põhjustel tagasi astuma, tuleb Kremli võimuesindajatel tõsiselt kaaluda, kellest võiks saada järgmine Venemaa president.

Venemaa president Vladimir Putin saabumas 26. aprillil 2022 Moskvas Kremlis XXIV taliolümpiamängudel Pekingis medaleid võitnud Vene sportlaste autasutamisele Foto: AP Photo/Alexander Zemlianichenko/Scanpix

Lassila rõhutas, et Putini lähiringi kuuluvad umbes temavanused mehed ja nende hulgas ei pruugi uut Venemaa presidenti olla.

«Raske öelda, kes see järglane olla võiks. Kui soovitakse järjepidevust, peaks järeltulija olema noorem,» lisas Soome poliitikaekspert.

Vladimir Vladimirovitš Putin (sündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis (nüüd Peterburi)) on Venemaa poliitik. Putin oli Venemaa president 2000–2008, siis 2008–2012 Venemaa peaminister ning alates 2012 kuni siiani on taas president.

Venemaal 1. juulil 2020 toimunud üldrahvaliku referendumi tulemuste põhjal saab Vladimir Putin jääda presidendiks kuni aastani 2036.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi põhjal on Putin de facto süüdi genotsiidis, sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes. Ta algatas 2014. aastal Vene-Ukraina sõja, mille tulemusena kaotas Ukraina Krimmi poolsaare ning Ida-Ukrainas tõstsid pead venemeelsed separatistid.

Putini käsul alustasid Vene üksused 24. veebruaril 2022 Ukraina anastamise sõda, mis on kestnud juba kaks kuud.