Holokaustis ellu jäänud juute viiakse Ukrainast Saksamaale, osa juute ei lähe mineviku tõttu

Ukraina eakas põgenik ületamas minibussis Ukraina-Moldova piiri, et sealt edasi liikuda Saksamaale. Pilt on illustreeriv Foto: Photo by Christophe ARCHAMBAULT / AFP/Scanpix

Juudiorganisatsioonid viivad alates märtsist läbi keerulisi päästeoperatsioone, et tuua Ukrainast Saksamaale holokaustis ellu jäänud juudid. Päästetuid võetakse vastu Hannoveris ja mujal.

Ukrainas elab umbes 10 000 inimest, kes jäid teise maailmasõja ajal natside toime pandud tapmistes ellu. Seni on Ukrainast viidud ära alla 80 juudi, eelkõige neid, kellel on mõni raske haigus, teatab nytimes.com.

Juudiorganisatsioonide andmetel ei suutnud nad päästa 91-aastast Vanda Objedkovat ja 96-aastast Boriss Romantšenkot. Objedkoval tekkis Mariupolis keldris olles hüpotermia ja ta suri, Romantšenko kaotas elu Vene vägede pommirünnakus Harkivis.

Gideon Taylor on juudiorganisatsiooni Jewish Claims Conference juht. Taylori sõnul korraldab tema juhitav organisatsioon koos Amerucan Joint Distribution Committeega eakate juutide evakueerimist Ukrainast.

«Nende õuduste keskelt tuua ära üle 70 inimese ei ole just palju, samas on tähtis neid inimesi aidata,» sõnas Taylor.

Ta jätkas, et osa Ukrainas elavaid juute ütlesid neile kindlalt ära, et nad ei lahku. Neil, kes on olnud nõus minema, on olnud palju küsimusi selle kohta, kuidas nad uues kohas hakkama saavad.

Nytimes.com-i andmetel on eakad Ukraina juudid saanud Saksamaale lemmikloomad kaasa võtta.

Kuid kõige enam küsisid inimesed, miks valiti just Saksamaa, millel on natsiminevik.

Jewish Claims Conferenece’i esindaja Rüdiger Mahlo sõnul on osa Ukraina juute nõus lahkuma, kuid mitte Saksamaale.

Mahlo sõnul on Saksamaal palju plusspunkte. Eakate juutide transportimine läbi Poola Saksamaale kulgeb kiiresti ja tõrgeteta, Saksamaal on heal tasemel tervishoiusüsteem ning palju vene keelt kõnelevaid juudi sisserändajaid.

Ta lisas, et siiski on üsna palju Ukraina juute, kes kardavad Saksamaad, kuigi seal ei ole ammu enam natsid võimul.

Üks Saksamaa kartjatest oli 90-aastane Ukraina juut Galina Plostšenko.

Tema sõnul päästis teise maailmasõja ajal Ukraina juudid Nõukogude Liit, kuid olles nüüd oma elu viimases kolmandikus, peavad nad taas lahkuma. Ja Saksamaale, mis on üsna mitme Ukraina juudi silmis saatuse iroonia.

Juutide sõnul on maailm pöördunud pea peale, kuna nüüd ründavad neid venelased, kes varem olid natsirežiimist vabastajad.

Plostšenko oli aasta oma kodulinnas Dnipros voodihaige enne, kui ta päästeti. Hooldekodu töötajad ja käia suutnud elanikud põgenesid Vene rünnakute eest keldrisse, kuid kuna teda oli keeruline viia, siis jäeti ta voodisse.

Ukraine’s Holocaust survivors have early memories of fleeing bombs or hearing about massacres of other Jews, including their relatives.

Now elderly and fragile, they are escaping war once more. But this time they are seeking safety in Germany.https://t.co/8HhcJkbG1X

— The New York Times (@nytimes) April 29, 2022

«Teise maailmasõja ajal olin laps, olin koos emaga, kes mind kaitses. Nüüd tundsin end üksinda, mul oli suur hirm,» sõnas naine Hannoveris The New York Timesi ajakirjanikele.

Ukraina juut Plostšenko lisas, et kui ta alguses kartis Saksamaale tulla, siis nüüd on ta tänulik, et ta toodi.

Plostšenko sõnul ei ole siiski kadunud mälupildid teise maailmasõja ajast. Ta ema kuulas raadiot ja rääkis talle, et juute, nagu nemad, tapeti koonduslaagrite gaasikambrites. Ukrainlastel oli gaasikambrite kohta sõna «dušegubka» ehk «hingetapja».

Plostšenko isa võitles Nõukogue Liidu armees ja jäi sõja ajal teadmata kadunuks.

«Ma ei karda Saksamaad, kuid ma mõtlen ikka, et sakslased võisid tappa mu isa ja veel palju sugulasi,» sõnas naine.

Ploštšenko arvates päästis laulmine tema, ta ema ja ta tädi hukust. See aitas neil mõistuse säilitada Kasahstanis, kuhu nad Ukrainast evakueeriti, ning siis, kui nad pärast sõda Ukrainasse tagasi läksid ja nägid, mis nende kodudest alles on.

Plostšenko sõnul oskab ta natuke saksa keelt ja ta saab hakkama.

«Danke Schön. Alles Liebe (Tänan teid. Kõike paremat – toim),» ütles ta ajakirjanikele hüvastijätuks.

Venemaa algatas Ukraina vallutussõja 24. veebruaril ja sõda on nüüdseks kestnud üle kahe kuu. Venemaa välksõda kukkus läbi, algne strateegia ja taktika koos sellega. Suuroperatsioon eesmärgiga vallutada Ukraina pealinn Kiiev kui kõigi Vene linnade ema kukkus samuti läbi. Vene väed taganesid märtsi lõpus ja 18. aprillil alustasid pealetungi Ida-Ukrainas. Briti ja USA luure teatel on Vene väeüksused jätkanud seal linnade pommitamist, kuid samas on kandnud suuri kaotusi.