Vene välisminister Lavrov: see, et Zelenskõi on juut, ei välista, et ta võib olla nats

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pöördumas oma rahva poole 29. aprillil, mis oli 65. sõjapäev Foto: Credit Image: © Ukraine Presidency/Ukraine Presi/Planet Pix via ZUMA Press Wire/Scanpix

Ukraina Aasovi mere äärse sadamalinna Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko sõnas aprillis, et venelased tapavad mariupollasi hullemini, kui natsid tapsid selles linnas inimesi teise maailmasõja ajal. Samas võrdles Venemaa välisminister Sergei Lavrov Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid juudiga.

Vene väed tungisid Ukrainasse üle kahe kuu tagasi ja sõda kestab seni, kuigi Venemaa on saanud suuri tagasilööke, kaotusi on nii elavjõus kui relvastuses.

Vene välisminister Lavrov andis 1. mail Itaalia meediale intervjuu, milles ütles, et Zelenskõi on nagu Hitler.

«Fakt, et Ukraina president Zelenskõi on juut, ei välista seda, et ta võib olla nats. Ka Hitleris võis olla juudi verd,» sõnas Lavrov Itaalia ajakirjanikule Zona Biancale.

Ajaloolised andmed Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri (1889–1945) juudi juurte kohta on vastuolulised. Osa ajalooallikate kohaselt oli Hitleri isaisa juut.

Hans Frank oli Hitleri isiklik advokaat ja kuulus Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP). Ta kirjutas oma memuaarides, et Hitleris oli juudi verd, kuigi ta eitas seda.

Osa ajaloolasi viitab Adolf Hitleri isale Alois Hitlerile (1837–1903), kelle ema Maria Anna Schicklgruber töötas teenijannana jõukas juudi peres ja rasestus. Naine sünnitas vallaslapse, kes sai nimeks Alois Schicklgruber. Mees lasi 6. jaanuaril 1877 oma nime muuta Alois Hitleriks oma väidetava isa Johann Georg Hiedleri järgi.

Kaader dokumentaalfilmist «Apocalypse Hitler attaque l'Ouest» (2021), esiplaanil Saksa diktaator Adolf Hitler Foto: CAP/SFS Image supplied by Capital Pictures/Scanpix

Venemaa presidendi Vladimir Putini retoorika kohaselt on Ukraina natsiriik, mis tuleb kiiremas korras denatsifitseerida, muidu tungivad ukrainlased Venemaale kallale.

Vene üksused on rohkem kui kahe kuu jooksul hävitanud linnu, tapnud elanikke, viinud tsiviilisikuid sunniviisiliselt Venemaale ja teinud nende kätte langenud aladel ajupesu.

Ukraina president Zelenskõi ja mõned lääne liidrid on nimetanud Vene vägede poolt Ukrainas korda saadetut genotsiidiks.

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko kirjutas sotsiaalmeedias, et linnas on elu kaotanud vähemalt 20 000 tsiviilelanikku, mis on kaks korda rohkem kui teise maailmasõja ajal, mil linn ägas kaks aastat natside okupatsiooni all.

«Kahe aastaga tapsid natsid Mariupolis 10 000 tsiviilelanikku. Praegused Vene okupandid on aga kahe kuuga tapnud üle 20 000 inimese. Umbes 40 000 inimest viidi jõuga Venemaale. Venelased hävitavad sihilikult meie linna ja inimesi, seda saab nimetada genotsiidiks,» kirjutas Boitšenko.

Boitšenko lisas, et venelased on deporteerinud umbes sama palju mariupollasi kui natsid teise maailmasõja ajal.

«Rassism on 21. sajandi fašism. Ilma igasuguste kahtluste või illusioonideta. Möödunud sajandil maksis inimkond fašimi väljajuurimise eest kõrget hinda. Kui me praegu ei hoia kokku ja ei peata seda saatanat, siis võib hind olla veelgi kõrgem,» kirjutas Mariupoli linnapea sotsiaalmeedias.

Mariupoli elanikud koos linna kaitsjatega on barrikadeerunud Azovstali terasetehases. Ukraina võimud üritavad Mariupolis lõksus olijaid humanitaarkoridoride abil linnast välja aidata, kuid seni on enamik katseid Vene vägede pommitamiste tõttu ebaõnnestunud.

Ukraina Mariupoli Azovstali terasetehas, kus linna jäänud tsiviilelanikud end varjavad Foto: REUTERS/Alexander Ermochenko

Ukraina presidendi sõnul said nende väeüksused 1. mail siiski 100 mariupollast ära tuua.

Venemaa on jätkanud rünnakuid Donetski ja Harkivi oblastis, kuid ka Mariupolis.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov sõnas Itaalia meediale antud intervjuus, et tema arvates üritab Zelenskõi päästa Mariupoli tehasest radikaale, mitte tsiviilisikuid. Lavrovi sõnul on Venemaal teada ka see, et tehases varjavad end ka välismaised palgasõdurid. Lääs ei ole seda kinnitanud. 

Venemaa välisminister Sergei Lavrov rääkimas 26. aprillil 2022 Moskvas ühisel pressikonverentsil ÜRO peasekretäri Antonio Guterresiga Foto: Maxim Shipenkov/Pool via REUTERS/Scanpix

Nii Briti kui USA luure teatel üritab Venemaa Ukrainas peetavas sõjas midagi enne üsna pea saabuvat 9. maid saavutada, et oleks võidupüha paraadil millegagi uhkeldada ning näidata Vene emadele, et nende pojad ei hukkunud asjata.

Venemaal tähistatakse igal aastal 9. mail võitu Natsi-Saksamaa üle suures isamaasõjas (1941–1945).

Lavrovi sõnul tähistatakse Venemaal võitu nagu alati, kuid see, kas ka midagi Ukrainaga seoses esile tõstetakse, sõltub sealse niinimetatud erioperatsiooni kulgemisest.