Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Mari Ojasaar kaksikõe kaotusest: see pani pisematki hetke nautima

Copy
Mari Ojasaar oma kahe suurema lapsega.
Mari Ojasaar oma kahe suurema lapsega. Foto: Kristiin Kõosalu

Saates «Hommik Anuga» käis külas ehtedisainer ja uue lasteraamatu välja andnud Mari Ojasaar.

Pühapäevases jutusaates tunnistas ehtedisainer Mari Ojasaar, et viimane aasta on olnud emotsionaalselt väga raske.

Aasta alguses suri 38-aastasena tema kaksikõde Kristi. 

Sama kuu lõpus sai aga Mari ja Jesper Parve pere uue ilmakodaniku võrra rikkamaks. 31. jaanuaril nägi ilmavalgust nende pisitütar, kes sai nimeks Maria Luna.

«Kõike seda läbi elada... Ma jäin beebiootele ja lisaks sellele, et pidin hoidma nii ennast kui beebit, hoidsin ka õde,» rääkis Mari.

Mari kaksikõel diagnoositi möödunud aastal neljanda staadiumi kopsuvähk. «Me proovisime enda parima andma, aga ei suutnud.»

Hiiumaal elav Mari nentis, et linnas on tema arvates leinaga keerulisem toime tulla. «Need asjad peab leidma enda jaoks, mis viivad edasi. Üks on kindlasti minu inimesed – mu pere, lapsed. Me mõtleme, et me hoiame lapsi, aga lapsed hoiavad meid tegelikult rohkem.»

Teiseks tõi ta välja maalimise ja kolmandaks looduse. «Linnas ei ole nagu ruumi leinamiseks. Looduses saan ma oma nutud ära nutetud.»

Surmalähedane kogemus

Teemaks tuli ka ligi 20 aasta tagune juhtum, kui Mari sai surmalähedase kogemuse. See muutis tema elus pea kõike. 

«See oli 2005. aastal kaatriõnnetus,» meenutas ta. Nimelt oli öösel toimunud pidu, kus kaatriga toodi inimesi saarelt mandrile. «Veste ei olnud ja kaatris oli topelt rohkem inimesi kui lubatud,» tõdes ta. Ühel hetkel käis kaater tagurpidi.

«Pooled, kes kaatril olid ja selle alla käid, on siitilmast tänaseks lahkunud,» nentis ta, tunnistades, et oli ka ise valmis alla andma. «See tunne, kui sa oled valmis lahti laskma. See tuli minu sisse. Nii absurde, kui see ka ei tundu, siis ma olin selleks valmis.»

Mari tunnistab, et juhtunu oli justkui äratus. «Nii see, kui minu õega juhtunu... Ma naudin igat hetke.»

Tagasi üles