Arkadi Popov spekuleeris Putini tervise üle: see, mida näeme, on neuroloogiline probleem

Aleksandra Jürman
, Elu24 Reporter
Copy
Arkadi Popov "Otse Postimehest" saates
Arkadi Popov "Otse Postimehest" saates Foto: Jaan Vanaaseme/Postimees

Maailm jälgib teraselt Vladimir Putinit ja tema tervist. Kahtlustatakse, et tema paistes nägu ning värisev käsi on märgid raskest haigusest. Aprilli viimases «Ringvaates» tehti intervjuu Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimehe Arkadi Popoviga, kellel paluti Putinile diagnoos panna.

Arkadi Popov spekuleeris ETV «Ringvaates» teemal, kas Venemaa president Vladimir Putin võib olla raskelt haige. Popovi sõnul on videoid vaadates Putinil olemas teatud tunnused, millele võiks pöörata tähelepanu, kui rääkida treemorist ja värinast.

«Mis oli märgata juba aasta või poolteist tagasi, on selline asi nagu rahutute jalgade sündroom, mis torkas silma üsna märgatavalt. Jalad ei püsi ühel samal kohal. See ei olnud ainult selles videos, mida vaatasime, kui oli nõupidamine Šoiguga. Seda oli näha ka eelnevalt ja korduvalt,» kommenteeris Popov.

Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimehe Popovi sõnul võib Putinil olla neuroloogiline haigus.

Popovi sõnul võib Putinil iseseisva haigusena olla raua ainevahetuse häire, kuid rahutute jalgade sündroom võib olla tingitud ka teistest haigustest, näiteks nagu suhkruhaigus ja Parkinsoni tõbi.

«Üks uuring näitab, et 20 protsenti Parkinsoni tõvega patsientidest, kellel tekivad sümptomid, esineb lisaks teistele sümptomitele rahutute jalgade sündroom,» rääkis Popov, kelle jaoks on see täiesti võimalik. «Need võivad olla ka kaks sõltumatut haigust. Igal juhul on see, mida näeme, neuroloogiline probleem,» kinnitas ta.

Venemaa president Vladimir Putin 27. aprillil 2022.
Venemaa president Vladimir Putin 27. aprillil 2022. Foto: EPA/Scanpix

Seda, et Putinil võiksid olla märgid vähist, ei saa Popov kindlalt väita. Kuid tema jaoks oli huvitav tõsiasi, et paar aastat tagasi külastasid arstid Putinit regulaarselt. «Käisid Norra arstid, käis ka onkokirurg. See ei kinnita midagi, ega lükka ümber, see on järjekordne kahtlus.» 

Saatejuht Marko Reikop tõi välja, et presidendi välimusele viidatakse palju. «Putin on kuidagi pundunud või paistes, aga see võib olla ka koroonaaegsest isolatsioonist, et inimesed käisid vähe väljas ja sõidki liiga palju,» uuris saatejuht.

Popovi sõnul ei saa ka sellist versiooni eirata. «Tõesti võib märgata teatud videoklippidel, et kõht on natukene suuremaks läinud ja see, mida kurgu juures interpreteeritakse Cushingi sündroomina, on glükokortikosteroidide kasutamise tunnus ja tüsistus võib olla lihtsalt üleliigne rasvkude, nii et jällegi igaüks interpreteerib seda täpselt nii nagu ta soovib,» seletas Popov.

Reikop tahtis ka teada, kui heas füüsilises vormis Putin oma ea kohta on. President on hetkel 69-aastane.

«Tal olid korduvad traumad. Lülisamba vigastused. Ta ratsutas palju ja oli väidetavalt korduvalt kukkunud,» vastas Popov, kes tõi välja, et ilmselt olid sporditraumad põhjuseks, miks need samad neurokirurgid tema juures korduvalt käisid.

Arkadi Popov rääkis "Ringvaates" võimalikest Putini terviseprobleemidest.
Arkadi Popov rääkis "Ringvaates" võimalikest Putini terviseprobleemidest. Foto: Kuvatõmmis ETV saatest

Popov pakkus, et kui Putinil on kunagi olnud radikulopaatia või selja trauma, võib tema rahutute jalgade sündroom ka sellest tingitud olla.

Võimalikuks pidas Popov ka seda, et Putinit on ravitud hormoonidega. «Hormoonidega ravitakse näiteks lümfoprofülaktiivseid haigusi nagu lümfoom, onkoloogilisi haigusi, aga ka palju muid. Diskussiooniks on siin väga lai põld.»

Popov tunnistab, et Putini tervislik seisund on huvitav ning arstid on mingil määral selle teema üle arutlenud küll.

Lõpetuseks tõi Popov välja selle, et Putinil on hirm haigestuda. «Kui ta distantseerub teistest ja kohtub teise riigi presidendi või oma kindralitega seitsme kuni kümne meetri kaugusel, näitab see ikkagi seda, et inimene kardab nakatuda,» selgitas ta ja spekuleeris, et Putini hirm on tingitud kas pikaajalisest pandeemias või on see mingist haigusest.

«See näitab, et psüühika muidugi kannatab. Rääkimata sellest, et sõda on stress ja kui sa seda ise provotseerid ja ise ründad teist rahvast. Arvan, et see peaks mõjuma ka psüühikale,» lisas Popov.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles