N, 2.02.2023

Kas rohkem kui 1000 aasta tagune sündmus on üheks põhjuseks, miks Putin Ukrainat vallutada tahab?

Inna-Katrin Hein
Kas rohkem kui 1000 aasta tagune sündmus on üheks põhjuseks, miks Putin Ukrainat vallutada tahab?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 1
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega õigeusu klooster Ukraina pealinnas Kiievis
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega õigeusu klooster Ukraina pealinnas Kiievis Foto: Rick Gold/Capital Pictures/Scanpix

Yle.fi uuris kahelt Soome asjatundjalt, miks Ukraina ja Kiiev on Venemaa ja Putini jaoks väga tähtsad ning kuidas üks väga vana sündmus võib olla vallutussõja üheks põhjuseks.

Ukraina pealinnal Kiievil on Venemaa jaoks nii suur sümboolne ja ajalooline tähtsus, et see võib olla osaliselt põhjus, miks Venemaa president Vladimir Putin andis oma riigi väeüksustele 24. veebruaril käsu Ukrainasse tungida.

Täpselt ei ole teada, kas see juhtus Krimmis või Kiievis, kuid rohkem kui tuhat aastat tagasi leidis aset ristimine, mille mõju on tunda seni. Oli aasta 988 pKr, kui paganast, Kiievi suurvürstist Vladimir Pühast (956–1015) sai kristlane.

Joensuus asuva Ida-Soome ülikooli teoloogiadoktori Heta Hurskaineni sõnul on see sündmus idaslaavi õigeusu algus.

Nii ajaloolased kui sõjaasjatundjad on ühel meelel, et Venemaa president Vladimir Putin tahtis Kiievi vallutada, et teha sellest linnast «vana Vene linn», panna võimule venemeelne valitsus ja kukutada Ukraina president Volodõmõr Zdelenskõi.

Soome teadlaste Parppei ja Hurskaineni sõnul on Kiiev venelaste jaoks palju rohkem kui Ukraina pealinn.

«Ukraina pealinna Kiievit peetakse kõikide Venemaa linnade emaks,» sõnas Ida-Soome ülikooli ajaloolane Kati Parppei, kelle põhiline uurimissuund on Vana-Vene.

Ta selgitas, et Vene president Putin peab Kiievit Venemaa ajaloos nii tähtsaks, et tahab selle Moskvale allutada, kuna Venemaa ajalookäsitluse järgi sai Venemaa alguse just seal, varafeodaalses Kiievi-Venes. Samal seisukohal on ka Venemaa õigeusu kiriku juht, Moskva patriarh Kirill.

Parppei arvates ei olnud venelastel üldse plaanis Kiievis relvi käiku lasta ega seda pommitada, kuna tegemist on neile nii tähtsa linnaga. Vene vägedel ei õnnestunud Kiievit vallutada ja nad taganesid märtsi lõpus.

Sama ei saa öelda aga teiste Ukraina linnade kohta, eelkõige Mariupoli, millest Ukraina võimude andmetel on hävinenud 90 protsenti.

«Kiievi sümboolne väärtus Venemaa jaoks on väga suur. See on seotud Moskva ideega, et nii muistne Vene võimustruktuur kui ka ristiusustamine ja kirikute ehitamine Venemaal said alguse Kiievist,» ütles Parppei.

See sajandeid tagasi alanud areng aitab selgitada nii Putini kui ka patriarhaat Kirilli iha Kiievi ja Ukraina järele.

«Ka patriarh Kirill usub, et Kiiev peaks olema Moskva alluvuses, sest peab seda linna Venemaa lähtepunktiks,» lisas Hurskainen.

Kui Kiievi suurvürstist Vladimir Pühast (valitses 980–1015) sai aastal 988 kristlane, ei olnud Venemaad kui riiki olemas. Oli Kiievi-Vene, varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene aladel. See eksisteeris 9.–13. sajandini keskusega Kiievis.

Feodaalriigi asutajad ei olnud slaavlased, vaid Skandinaaviast pärit viikingid, keda slaavlaste aladel kutsuti varjaagideks. Neist tuntumad on Rjurik ja Oleg, viikinginimega Helge. Esimene slaavi nime võtnud Kiievi-Vene suurvürst oli Svjatoslav I, kes valitses 945–972.

Viikingisõdalasteks kehastunud. Skandinaavia viikingid liikusid ka ida poole, neid saab pidada Kiievi-Vene asutajateks
Viikingisõdalasteks kehastunud. Skandinaavia viikingid liikusid ka ida poole, neid saab pidada Kiievi-Vene asutajateks Foto: shutterstock.com

Kiievi-Venesse kuulus palju väikseid vürstiriike, kaasa arvatud Moskva vürstiriik ja Kiievi vürstiriik.

11. sajandil algas Kiievi-Venes vürstiriikide omavaheline võimuvõitlus ja 12. sajandiks ei olnud enam stabiilset ja tugeva keskvõimuga riiki.

1130. aastatel kujunes uueks slaavi vürstiriikide keskuseks Vladimiri-Suzdali vürstiriik keskusega Vladimiris. Selle riigi juhid olid Juri Dolgoruki ja Andrei Bogoljubski. Sinna läks üle suurvürsti tiitel ja kolis ka Kiievi kirikujuht metropoliit.

Kiievi-Vene riigi lõpuks loetakse aastat 1169, kui vürstiriikide omavahelises sõjategevuses vallutas Andrei Bogoljubski Kiievi linna ja röövis selle varad.

Kiievi vürstiriik tekkis pärast Kiievi suurvürstiriigi lagunemist ja eksisteeris aastail 1132–1471 pealinnaga Kiievis.

Leedu suurvürst Algirdas vallutas ja liitis Kiievi vürstiriigi 1362. aastal Leedu suurvürstiriigiga.

Kiievi vürstiriik kuulus 1471–1654 Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi koosseisu ning suurvürstiriigi liitumisel Rzeczpospolita personaaluniooniga oli Rzeczpospolita koosseisus.

1654. aastal pärast Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita sõda liideti Paremkalda-Ukraina territoorium Moskva tsaaririigiga, mis eksisteeris 1547–1721.

Moskva tsaaririigi võim kasvas ja selle valitsejad hakkasid ajalugu looma oma seisukohtadest lähtudes. Nad nägid end Kiievi-Vene mantlipärijate ja slaavi õigeusu kiriku juhtidena.

Enne seda sai Moskva suurvürsti Ivan III (1440–1505) võimuajal Moskva suurvürstiriik kõige tugevamaks vürstiriigiks ja haaras võimu.

«Moskva ümbruse vürstiriigid hakkasid pidama Moskva suurvürsti oma juhiks. Venemaa keskvõim sai alguse just siis,» selgitas Soome ajaloolane Kati Parppei.

Parppei sõnul räägitakse Venemaal juba algklasside lastele, et Ukraina on Vana-Vene riik ja idaslaavlased ehk venelased ja ukrainlased on üks rahvas.

«Venemaa ajalookäsitluses ei ole Ukraina sõltumatusele ja iseseisvusele kohta. Ukrainas nähakse ajalugu, ka Kiievi-Venet, teistmoodi ja rõhutatakse kunagist sidet Skandinaavia ja viikingitega,» nentis Parppei.

Nõukogude Liidus tähistati 1988 Kiievi-Vene ristiusustamise 1000. aastapäeva. Ukrainas jätkati selle aastapäeva tähistamist ka pärast iseseisvumist NSVL-ist 1991. aastal. See lõpetati, kui Venemaa vallutas 2014 Krimmi.

Pärast Krimmi anastamist ei ole Moskva patriarh Kirill enam jalga Ukrainasse tõstnud. Samas kiitis ta heaks Vene vägede tungimise Ukrainasse 24. veebruaril ja andis Venemaal erioperatsiooniks nimetatud sõjakäigule oma õnnistuse. Kui Venemaa Ukraina vallutaks, oleks tal kasud sees. Ta saaks Ukraina õigeusu kiriku üle valitseda ja öelda, et tema kannab Kiiev-Vene usku edasi. 

«Moskva patriarhaadi juured on Kiievi-Venes ja seal rohkem kui tuhat aastat tagasi aset leidnud ristimises. Samas arvatakse Venemaal, et Kiievi suurvürst Vladimir Püha ristiti Krimmis. Sellele viitas ka Venemaa president Vladimir Putin pärast Krimmi vallutamist 2014, kui ütles, et Venemaa süda ja mõistus on ka seal,» sõnas Soome teoloogiadoktor Hurskainen.

Ta lisas, et Putin ja Vene võimud ei taha, et Ukraina lääne poole vaataks, sest siis võib see riik Venemaa mõjusfäärist välja libiseda ja Venemaa võib tunda, et jääb juurteta. 

Soome asjatundjate sõnul kasutab Venemaa Ukrainas algatatud sõjas palju sümboolikat, mille juured on minevikus. Kiiev on olnud läbi ajaloo mitme riigi pealinn ja vanaslaavi võimu- ja vaimukeskus ning praeguses sõjas Venemaa seda igatahes kätte saanud ei ole. Seega jääb ukrainlastele õigus näha oma ajalugu nii, nagu nemad tahavad, ja olla viikingid.

Märksõnad
Tagasi üles