Kinnitamata andmed sotsiaalmeediast: Tšernihivi linnapea pakub tapetud sissetungijate eest tasu

Ukrainlaste hävitatud Vene tank Põhja-Ukrainas Tšernihivi lähedal. Foto on tehtud 25. aprillil 2022 Foto: EPA/OLEG PETRASYUK/scanpix

Sotsiaalmeedia leheküljel Реальная Война | Украина kajastatakse sõda Ukrainas ning seal on esile toodud teade, et Ukraina Tšernihivi linnapea Vladõslav Atrošenko annab tapetud Vene sõdurite ja hävitatud tehnika eest ukrainlastele tasu.

Soomustransportööri eest saab väidetavalt 150 000 grivnat ehk 4834 eurot. Jalaväe lahingumasina BMP eest antakse 200 000 grivnat ehk 6484 eurot ning tanki eest 250 000 grivnat ehk 8106 eurot.

Iga haavatud või tapetud Vene sõduri eest saab teate järgi 300 dollarit ehk 284 eurot.

Need on kinnitamata andmed ja kuna Vene väed on Tšernihivist lahkunud, siis pakub linnapea raha arvatavalt ka Ukraina teistes osades anastajate vastu sõdivatele inimestele.

Tšernihiv asub Põhja-Ukrainas, olles Kiievi-Vene vanemaid linnu, mis asutati 9. sajandil.

Rjurikovitšide dünastia ajal 11. sajandil kujunes Tšernihivis vürstiriik ja selle valitsejad olid üheks olulisemaks dünastiaharuks Vana-Vene riigi alal. 1239. aastal rüüstasid linna mongolid. 1370. aastast kuulus Tšernihiv Leedu suurvürstiriiki, 1503. aastal läks Moskva vürstiriigile.

Venemaa algatas Ukraina anastussõja 24. veebruaril ja linn sai sõjategevuses kannatada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andis 6. märtsil 2022 Tšernihivile kangelaslinna tiitli.