L, 4.02.2023

Hoiatus!

Järgnevad kujutised võivad olla häiriva sisuga. Kas soovid jätkata?
Jah Ei

Lihula veresaun: sajad vägistamised, julmad mõrvad ja räige piinamine Loidapi maja keldris

Heidi Ruul
, Ajakirjanik
Lihula veresaun: sajad vägistamised, julmad mõrvad ja räige piinamine Loidapi maja keldris
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 2
Tartu linna põletamine 1941. aasta sõjasuvel.
Tartu linna põletamine 1941. aasta sõjasuvel. Foto: Wikimedia Commons

Praegu Ukrainas toimuvate õudustega külvati umbes 80 aasta eest üle ka Eesti. Vägistamised, julmad mõrvad ja piinamine on vaid üksikud märksõnad, mis tol ajal aset leidnud sündmusi meenutama jäävad. Erakordselt õõvastavad teod saadeti paljude linnade ja külade seas korda ka näiteks Lihulas.

Mihkli lahingu «võidu» puhul hakkasid Lihula ja teiste valdade kohalikud kommunistlikud võimumehed 1941. aasta suvel veel suurema agarusega koostama nimestikke, kuhu märgiti kõik vastuhakkajate perekonna liikmed. Nimistud andsid nad edasi NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) Lihula juhtidele.

«Verejanuline Beredihin oma abilistega hakkab terroriseerima Lõuna-Läänemaad. Algab massiline vangistamine ja mõrvamine. Kirbla vallas mõrvatakse oma kodudes endine kaitseliidu pealik Jüri Toomingas, Karl Põder, kes oli ametilt mölder, Johannes Aarmaa, Anna Maltsmann ja tema abikaasa Karl Maltsmann. Halastust ega armu ei antud ka valla hoolealustele. Mõrvamist abistasid Kirbla valla täitevkomitee liikmed Jaan Neemsaiu, J. Paisuots ja Jekaterina Vaan. Nad kõik kolm olid hävituspataljoni liikmed. Jaan Neemsalu ja teised hävituspataljoni liikmed süütasid juut Shurihini juhtimisel Kirbla vallas 51 talu ühes kõrvalhoonetega. Kokku nad põletasid Kirbla vallas 158 hoonet,» vahendas 1941. aasta detsembris ilmunud Postimees toona suvel toimunud sündmusi.

Märksõnad
Tagasi üles