Ukraina kohtupatoloog: meil on kindlad tõendid, et osa naisi vägistati enne tapmist (1)

Inna-Katrin Hein
Copy
Ukraina patoloogid Kiievi eeslinna Butšas massihauast välja kaevatud surnukehadega. Vene sõdurid vägistasid naisi ja lasid siis nad maha
Ukraina patoloogid Kiievi eeslinna Butšas massihauast välja kaevatud surnukehadega. Vene sõdurid vägistasid naisi ja lasid siis nad maha Foto: Hennadii Minchenko/UKRINFORM/Scanpix

Ukraina kohtupatoloogid uurivad pealinnast Kiievist põhja jäävates asulates Vene sõdurite poolt tapetute surnukehasid, mida on sadu.

Kui varem olid vaid oletused, et venelased võisid Ukraina naisi enne tapmist vägistada, siis nüüd on selle kohta kindlad tõendid, teatab theguardian.com.

«Osa naiste surnukeha uurimine näitas, et neid naisi vägistati enne maha laskmist. Meil on nüüd kindlad tõendid,» sõnas Ukraina kohtupatoloog Vladislav Perovski.

Perovski on koos oma meeskonnaga teinud lahkamisi Butšas, Irpinis ja Borodjankas üks kuu kestnud Venemaa okupatsiooni ajal elu kaotanud inimeste surnukehadele.

«Me ei saa detailidesse laskuda, kuna surnukehade uurimine jätkub ning minul ja kolleegidel tuleb läbi vaadata ja lahata veel sadu hukkunuid. Peame saama täpsed andmed, mis nende inimestega juhtus,» teatas kohtuarst.

Perovski ja ta meeskond uurivad päevas 15 surnukeha. Paljud hukkunud on saanud nii raskeid vigastusi, et nad on moondunud.

«Puutume iga päev kokku põlenud ja rakselt vigastatud surnukehadega. On ka neid, kelle isikut on praktiliselt võimatu kindlaks teha. On neid, kellel ei ole enam nägu, ja neid, kellel puudub pea,» selgitas patoloogiaekspert.

Ta jätkas, et mõne naise surnukehal oli märke, et nad vägistati, sest genitaalid olid raskelt vigastatud. Need naised kaotasid elu automaatrelvast tulistamise tagajärjel ja nende seljas oli vähemalt kuus kuuliauku.

Kiievi piirkonna vanemprokurör Oleh Tkalenko ütles, et väidetavate vägistamiste üksikasjad on edastatud tema büroole, mis uurib asjaolusid, näiteks asukohti ja ohvrite vanust.

«Vägistamised on väga delikaatsed ja tundlikud juhtumid. Kohtuarstidel on konkreetne ülesanne kontrollida naisohvrite suguelundeid ja otsida vägistamismärke,» ütles Tkalenko.

Kiievist põhja pool töötav välismaa kohtuarst, kes soovis jääda anonüümseks, ütles, et mõned surnukehad on nii halvas seisus, et vägistamise ja seksuaalse kuritarvitamise märke pole lihtne leida. Kuid nad jätkavad uurimist, et leida tõendeid, kas naisi vägistati enne maha laskmist.

Pärast Vene vägede lahkumist Ukraina pealinna Kiievi eeslinnadest ja asulastest on kümned ukrainlannad politseile, meediale ja inimõigusorganisatsioonidele rääkinud julmustest, mida Vene sõdurid seal tegid. Uurijad on kuulnud tunnistusi grupiviisilistest vägistamistest, relva ähvardusel aset leidnud seksuaalkallaletungidest ja vägistamistest laste silme all.

Ukraina inimõiguste volinik Ljudmõla Denissova on ametlikult dokumenteerinud 25 naise juhtumid, kus neid hoiti keldris ja vägistati süstemaatiliselt. See toimus Kiievist põhja pool asuvas Butšas, millest on saanud Venemaa sõjakuritegude sünonüüm.

Vene armee kasutab vägistamist relvana ning Ukraina võimude sõnul on avalikusse jõudnud naiste vägistamised vaid jäämäe tipp.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles hiljuti tehtud avalduses, et tema nõunike andmetel vägistasid Vene sõdurid sadu naisi. Ukraina võimud ei ole seni avaldanud, kui vanad need naised on ja kus vägistamised aset leidsid.

Venemaa on korduvalt eitanud Ukraina tsiviilelanike ründamist ja vägistamist, kuigi nii Ukraina patoloogidel kui läänel on tõendeid vägistamiste kohta.

Tkalenko ütles, et palju naisi ei soovinud seksuaalvägivallategude kohta politseile avaldust teha, kuna nad arvasid, et kurjategijaid ei tabata. Selle asemel pöördusid nad abi saamiseks psühholoogide ja arstide poole.

«Vägistamisohvritega tegelevad alguses psühholoogid ja siis kriminalistid. Naised ei taha eriti nendega juhtunust rääkida ja andmed vägistamiste kohta on esialgu salastatud,» ütles Tkalenko.

Ukraina prokuröride kogutud tõendid edastatakse peagi rahvusvahelisele kriminaalkohtule (ICC), mis on alustanud uurimist võimalike sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude kohta Ukrainas.

Vägistamisohvritest rääkis ka üks välismaa anonüümne vabatahtlik, kes läks 1. aprillil Kiievist põhja pool asuvatele vabastatud aladele, et aidata sealseid elanikke. Ta ütles, et kohtas kolme alasti naist, kes tulid keldritest välja. Üks naistest oli läbi pekstud ja kiirabi viis ta minema. Vabatahtlik ütles, et tema ja teised vabatahtlikud nägid, kuidas umbes kümme naist teatasid politseile oma korduvast vägistamisest.

«Tavaliselt juhtub see, et vägistamisohvrid tahavad alguses oma lugu rääkida, kuid siis lähevad lukku ja alles kuude pärast on nad valmis uuesti rääkima,» ütles vabatahtlik.

Kiievi piirkonna vanemprokurör Oleh Tkalenko lisas, et iga vägistamisohvriga tuleb tegeleda individuaalselt, kuna on palju neid, kellel on häbi, et temaga nii juhtus.

Venemaa algatas Ukraina anastussõja 24. veebruaril ja sõda on kestnud üle kahe kuu.

Erilist edu ei ole Venemaa saavutanud. Vene väed tõmbusid märtsi lõpus Kiievi lähedalt tagasi ja Venemaa tähelepanu on nüüd Ida-Ukrainas Donbassil, kus asuvad niinimetatud Donetski ja Luhanski rahvavabariik. Vene presidendi Vladimir Putini arvates tuleks need alad võtta natside valitsetavalt Ukrainalt ära ja liita Venemaaga.

Putini arvates ei ole ukrainlasi ja Ukrainat tegelikult kunagi olemas olnud, vaid tegemist on venelaste ja Venemaa iidsete aladega.

Kui veel märtsis oli Putin oma esinemistes võidurõõmus, siis aprillis enam mitte. Ta viimase aja avalikud ülesastumised on pannud läänt küsima, kas tal on mingi raske haigus.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles