N, 2.02.2023

Norra mäelt leiti 1700 aasta vanune nahkjalats, mis viitab Rooma impeeriumile

Inna-Katrin Hein
Norra mäelt leiti 1700 aasta vanune nahkjalats, mis viitab Rooma impeeriumile
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Vana-Rooma sandaali koopia. Umbes selline leiti Norra mäelt. Pilt on illustreeriv
Vana-Rooma sandaali koopia. Umbes selline leiti Norra mäelt. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Rauaaja sandaali avastamine jäisel Norra mäel andis uusi tõendeid, et mäel kulges umbes 1700 aastat tagasi reisitee.

Mägimatkaja leidis sandaali 2019. aasta augusti lõpus Norra lääneosast Hobuse jääkoha nime all tuntud piirkonnast. Matkaja võttis ühendust organisatsiooniga Jää Saladused, mille teadlased otsivad ja uurivad liustikke ja jäiseid alasid, et leida iidseid esemeid, teatab livescience.com.

«Ta saatis meile leiupaiga koordinaadid ja fotod leiust ning jättis jalatsi jäässe. Õigesti tegi,» ütles välitööde ja leiukoha eest vastutav arheoloog Espen Finstad.

Kui arheoloogid valmistusid jalanõu äratoomiseks, said nad teada, et ilmaprognoos lubas lund, mis võib leiu katta.

«Kui lumi sajab peale, siis võib kuluda palju aastaid, enne kui see uuesti välja sulab. Meil, arheoloogidel, oli päev aega, et minna ja leid kaasa tuua. Käisime 2. septembril 2019 mäel ära, kuid jalatsi kättesaamine jääst võttis aega,» sõnas arheoloog.

Arheoloogide meeskond uuris siis sandaali radiosüsinikumeetodil, mis näitas, et see on pärit umbes 300. aastast eKr. Sama meeskond leidis mäelt ka tekstiilide jäänuseid, kuid need pole nii vanad kui jalats. Nad avaldasid oma uuringu tulemused nüüd.

Sandaal ja muud leiud, nagu külmunud hobusesõnnik, mis pärineb viikingiajast (umbes 800–1066 pKr), näitavad, et marsruut üle jäise mäe ühendas Sise-Norrat rannikuga.

«Arvan, et inimesed, kes mägiteed käisid, teadsid ilmselt, mis olud seal on. Nad panid tõenäoliselt jalatsitesse kangajääke või loomanahka, et soojem oleks,» selgitas Finstad.

Ta jätkas, et jäisel mäeteel on ka kivivirnad nagu suunanäitajad.

«Kivivirnad näitasid tee suunda. Võimalik, et sandaali kandis mõni kaubaga reisinud inimene, kellel see katki läks. Ta viskas selle tee kõrvale,» arvas arheoloog.

Sandaal heidab valgust ka inimestele, kes kasutasid mäge rohkem kui aastatuhande eest.

«See sandaal näitab, et see, mis praegu näeb välja nagu metsik ja kõle mägimaastik, oli eelajalooline liiklusmaastik ja see oli täis inimeste jälgi. Inimesed ei ole kartnud liikuda rasketes mägitingimustes. Nad läbisid pikki vahemaid ning neil tekkisid kontaktid ja toimus kaubavahetus,» nentis arheoloog.

Finstad ütles, et leitud jalats on inspireeritud Rooma impeeriumi sandaalimoest, mis näitab, et Norra mäestikku läbinud inimestel oli kontakt välismaailmaga, tõenäoliselt ka roomlastega.

Teised mäekurust leitud esemed näitavad, et jahimehed käisid seal sageli. Umbes 2000–3000 aasta tagused nooleotsad viitavad, et seda piirkonda kasutasid inimesed, kes jälitasid jäisel mäel põhjapõtru.

Leitud sandaal mängib tähtsat rolli mäe jäätee kasutamise mõistmisel.

«Me ei ole sellelt mäekurult leidnud just palju esemeid, mis on seotud seal liikunud inimestega. Kuid on mõned leiud koos kivihunnikutega. Samas oleme lähedal asuvast Lendbreeni mäekurust leidnud mitu jalatsit, kuid need ei ole nii vanad ega sarnased sellega, mida uurisime,» lisas arheoloog Finstad.

Märksõnad
Tagasi üles