Putini rõhutatud 9. mai läheneb. Mida ta teeb?

Venemaa president Vladimir Putin osales 24. aprillil õigeusukiriku lihavõtteteenistusel Moskvas päästja Kristuse katedraalis Foto: EPA/ALEXANDER ZEMLIANICHENKO / POOL/Scanpix

Soome välispoliitika instituudi juht Mika Aaltola kommenteeris Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärki üritada 9. mail näidata, et Venemaa on Ukrainas peetavas sõjas edu saavutanud.

Aaltola sõnul on Putin tegelikult suure dilemma ees, sest kas ta ikka on Ukrainas saavutanud midagi, mida ta saab võidupühal võiduks nimetada ja sellest kõnet pidada, teatab iltalehti.fi.

Venemaal on 9. mai tähtis püha, mil tähistatakse suure isamaasõja (1941–1945) lõppemist ja Natsi-Saksamaa alistamist. Moskvas Punasel väljakul toimub igal aastal sel päeval sõjaväeparaad, kus Venemaa näitab oma võimsust.

Venemaa võidupüha paraad 9. mail 2021 Moskvas Punasel väljakul. Paraad toimub igal aastal Foto: Photo by Dimitar DILKOFF / AFP/Scanpix

Selle aasta võidupüha varjutab Ukraina sõja tegelikkus. Venemaa ei ole suutnud tunnistada, et Ukraina ei ole nii nõrk, kui enne sõda tehtud luure näitas, ning jätkab vastupanu avaldamist. Venemaal on nüüd loetud päevi aega, et saavutada mingi edu Ida-Ukrainas Donbassis, kus algas 18. aprillil Vene vägede suurpealetung.

Putini teooria kohaselt tuleb seal vabastada Luhanski ja Donetski rahvavabariik Ukraina natside käest ja tuua need turvalise Venemaa rüppe.

Vene võimud peavad 9. mail kasvõi mingi väikese võidu ette näitama, et sisendada oma kodanikesse usku sõja vajalikkusesse.

Mida saab Venemaa võidupühal tähistada? Kas sõjategevus Ukrainas üldiselt või Euroopa julgeolekuolukorra destabiliseerimine on olnud Venemaa jaoks saavutused, mida saaks näidata eduna ja võimendada paraadiga?

«Putin võis unistada, kuid tegelikkus on midagi muud. Pigem on Vene väed Ukrainas lihtsalt kinni. Samas on ajaloost teada, et diktaatorid on võitu kuulutanud ka siis, kui nad on tegelikult kaotanud. Vene riigimeedia on teinud piisavalt ajupesu, et Vene kodanikud seda uskuma hakkaksid,» nentis Aaltola.

Ta lisas, et Vene väed on vallutanud väikeseid alasid Ida-Ukrainas ja ka seda võivad Venemaa juhid võiduks pidada. Samas on rindejooned muutuvad ning Venemaa võim ei ole aladel kinnistunud. Venemaa on kandnud Ukrainas peetavas sõjas suuri kaotusi nii inimjõus kui tehnikas.

NATO andmetel on Ukrainas kahe sõjakuuga langenud umbes 15 000 Vene sõdurit.

Võidupühaga seoses on räägitud ka taktikaliste vähem hävingut tekitavate tuumarelvade võimalikust kasutamisest Ukrainas. Möödunud nädalal katsetas Venemaa suurt hävingut külvavat raketti Sarmat. Tuumarelvade kasutamine tooks aga kaasa ettevaatusabinõud ja tõenäoliselt Venemaa väljaarvamise ÜRO-st. Vaevalt et Julgeolekunõukogust väljaheitmine venelastele võiduna tunduks.

Tõenäoliselt on Venemaa 9. mai võidupüha tähistamine tänavu suunatud Vene rahvale, mitte niivõrd muule maailmale. Traditsiooniliselt on paraad ja sõjatehnika demonstratsioon olnud Venemaa viis riigi võimu meelde tuletada, kuid praeguses olukorras võib see muule maailmale tunduda mõttetusena. See-eest võib Vene lipu ümber kogunemine tõsta rahva tuju, mida igapäevaselt hoitakse üleval propagandaga.

«Kui kõik põhineb suurel valel, siis on oht, et võidupüha paraadil võib tekkida «alasti keisri» olukord,» selgitas Aaltola viitega muinasjutule «Keisri uued rõivad», milles keiser oligi petturi tõttu alasti.

Isegi kui Venemaa kuulutab mingi oma sammu sõjavõiduks, ei lõppe sõda veel.

Tõenäoliselt ei lõpeta Venemaa oma tegevust saavutatud positsioonidel ja Ukraina ei langeta Venemaa võidupüha tõttu relvi.

«Ukraina armee ei lõpeta kaitselahinguid selle tõttu, et Putin väidab Venemaa võitu. Sõda on kestnud juba pikka aega ja on eelkõige tsiviilisikute suhtes julm,» ütles Aaltola.

Venemaa algatatud Ukraina anastussõda on kestnud kaks kuud. Venemaa lootis selle iseseisva riigi allutada umbes kahe nädalaga, kuid see kukkus läbi. Ukraina armee on avaldanud ja avaldab seni vastupanu. Ukrainlased teevad seda ka lootusetus olukorras olevas sadamalinnas Mariupolis, mille Vene väed on kolmest küljest ümber piiranud.

ÜRO andmetel on Ukrainast põgenenud umbes kuus miljonit tsiviilisikut, ligikaudu samapalju on Ukraina sisepõgenikud.

Lääs abistab Ukrainat nii moraalselt, rahaliselt kui relvadega.

Venemaa president Vladimir Putin on viimasel ajal olnud teistsugune kui varem. Ta on videotel näinud välja nõrgem ja ebakindlam. Lääne arvates võib Venemaa võimuladvik pikale veninud sõja tõttu tema vastu pöörduda.