The Guardian: Ukraina kohtuarstid leidsid Butšas tapetud inimestest metallnooli

Ukraina patoloog ja kriminalist Butšast pärit tapetutega, kelle surnukehasid uuriti Foto: Photo by Sergei SUPINSKY / AFP/Scanpix

Ukraina patoloogid ja kriminalistid uurivad Kiievist põhja pool asuvatest massihaudadest leitud surnukehasid. Nende sõnul oli nii Butšas kui teistes paikades elu kaotanud tsiviilisikutes Vene suurtükiväe mürskudest pärit väikeseid metallnooli.

Ukraina kohtuarsti Vladislav Pirovski sõnul oli neid fléchette’ideks kutsutavaid tapariistu eelkõige ohvrite peas ja ülakehas, kirjutab theguardian.com. Fléchette on prantsuse keeles «väike nool».

«Leidsime neid nii meeste kui naiste surnukehadest. Kuna tegemist on väga väikeste metallist nooltega, siis oli neid keeruline leida. Nooltega surnukehi on enim Butšas ja Irpinis,» teatas Pirovski.

Sõltumatud relvaeksperdid vaatasid läbi surnukehadest leitud metallnoolte fotod ja kinnitasid, et tegemist on juba esimese maailmasõja ajal laialdaselt kasutatud relvadega.

Need väikesed metallist nooled on mürskudes. Iga mürsk võib sisaldada kuni 8000 fléchette’i. Mürsud lõhkevad ja neist paiskuvad välja 3–4 sentimeetri pikkused metallnooled 300 meetri laiuselt ja 100 meetri pikkuselt. Ohvri kehaga kokkupõrkel kaotab nool jäikuse, paindudes konksuks, ning neljast tiivast koosnev tagumine osa murdub ära ja tekitab tavaliselt teise haava.

Fléchette'i nooled, mida kasutati suurtükivägedes juba esimeses maailmasõjas. Umbes selliseid kasutasid Vene väed nüüd Ukrainas peetavas vallutussõjas Foto: shutterstock.com

Tunnistajate sõnul tulistas Vene suurtükivägi Butšat paar päeva enne lahkumist märtsi lõpus. Butša elanik Svitlana Šmut ütles meediale, et need väikesed nooled tabasid ta autot, kuid ta jäi õnneks ellu.

Kuigi inimõigusorganisatsioonid on pikka aega taotlenud fléchette-mürskude keelustamist, ei ole seda laskemoona rahvusvahelise õigusega keelatud. Surmarelvade kasutamine tihedalt asustatud tsiviilpiirkondades on aga humanitaarõiguse rikkumine.

Ühendkuningriigi Fenix ​​Insighti grupi relvaekspert Neil Gibsoni vaatas läbi Butšast leitud fléchette’ide fotod. Tema sõnul pärinesid metallist nooled 122-millimeetrise kaliibriga 3Sh1 suurtüki mürskudest, mida kasutab Venemaa suurtükivägi.

«Veel üks haruldane ja harva kasutatav mürsk. Seekord on see USA mürskude Beehive Vene vaste. See toimib nagu tõeline šrapnellmürsk, kuid on täidetud fléchette’ide ja vahasideainega,» selgitas Gibson.

Fléchette'e on ballistiliste relvadena kasutatud alates esimesest maailmasõjast (1914–1918). Need nooled suutsid läbistada kiivreid.

Teise maailmasõja (1939–1945) ajal neid laialdaselt ei kasutatud, kuid need kerkisid uuesti esile Vietnami sõjas (1955–1975), kui USA kasutas plasttopsidesse pakitud fléchette’i versiooni.

«Ei pea olema relvaekspert, et mõista, et Venemaa eiras Butšas sõjareegleid. Butša muutus tšetšeenide safariks, kus kasutati tsiviilisikute vastu tapvaid nooli,» nentis Butša linnapea Anatoli Fedoruk.

Venemaa algatas Ukraina anastussõja 24. veebruaril ja nüüdseks on sõda kestnud kaks kuud. Venelastel tuli märtsi lõpus Kiievi juurest lahkuda, kuna nad ei suutnud Ukraina pealinna vallutada. Vene väeüksused alustasid 18. aprillil pealetungi Ida-Ukrainas Donbassis.