VIDEO ⟩ Mis juhtus Putiniga? Laud kahanes ja ta on kössis
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
22. aprill 2022, 11:30
/nginx/o/2022/04/22/14498961t1h02c4.jpg)
Kui veel mõni aeg tagasi võttis Venemaa president Vladimir Putin Moskva Kremlis külalisi vastu viiemeetrise valge laua taga ja hoidis distantsi, siis sel nädalal jõudis avalikusse video, millel teda on näha väikse laua taga toolil kössis asendis. Ta tahaks nagu laua alla pugeda.
Videot näinud psühholoogide sõnul näitavad Putini kehaasend ja liigutused, et ta on väga-väga ebakindel.
Video on seotud Putini ja Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu kohtumisega 21. aprillil ning Putini otsusega tühistada rünnak Ukraina Mariupoli Azovstali terasetehasele. Vene väed on Mariupolit rünnanud ligi kaks kuud.
Videot näinute sõnul oleks Putin nagu üleöö introverdiks muutunud ning tugevalt lauda hoidev käsi näitab, et ta on pinges. Ka on Venemaa presidendi pilk põiklev ja lõug surutud rinnale. Ta nagu üritas end võimalikult väikseks teha.
/nginx/o/2022/04/22/14498964t1h5176.jpg)
«Tavaliselt üritavad riigipead endast avalikkuses võimalikult head ja enesekindlat muljet jätta ning seeläbi enda kui juhi positsiooni kindlustada,» kommenteeris Soome Tampere ülikooli kommunikatsiooniprofessor Pekka Isotalus.
Ta lisas, et Putin on sellel videol liikumatu, mis ei ole talle omane.
Putin on olnud varasemates esinemistes väga enesekindel ja end õigustav, ka siis, kui need puudutavad Ukraina sõda.
Lääne meedias on juba mõnda aega arvatud, et Venemaa presidendil on terviseprobleeme, kaasa arvatud vaimse tervise häireid.
/nginx/o/2022/04/22/14499051t1hb559.jpg)
Kehakeele asjatundjad kommenteerisid sotsiaalmeedias, et veel Ukraina sõja esimesel kuul oli Putinil ta tavapärane rõhutatud maskuliinne olek. Avalikel esinemistel oli ta enesekindel ja kõigutamatu.
Nüüdses videos laua pigistamine aga näitas ta nõrkust ja ebamugavust.
Arvatakse, et Moskva võimuladvikus ei ole Venemaale väga kalliks läinud Ukraina sõja tõttu kõik enam korras, vaid on tekkinud lahkhelid.
Venemaa president Vladimir Putin algatas Ukrainas vallutussõja 24. veebruaril ja arvas, et see riik annab alla maksimaalselt kahe nädalaga.
Sõda on nüüdseks kestnud ligi kaks kuud ja Vene väed ei ole erilist edu saavutanud, küll aga on nad olnud jõhkrad ja tapnud tsiviilelanikke. Seda nii Ukraina pealinna Kiievi lähedastes asulates kui lõunas Mariupolis. Mõlemas paigas on palju massihaudu.
Vene väed taganesid Kiievi juurest märtsi lõpus. Venemaa alustas 18. aprillil pealetungi Donbassis, kus on Luhanski ja Donetski rahvavabariik, mis Putini arvates tuleb Ukraina jõhkardite käest vabastada ja Venemaaga liita.
Lisaks tahab Putin, et tal oleks midagi ette näidata 9. mail, kui Venemaal tähistatakse võitu natside üle suures isamaasõjas (1941–1945).
Lääne teatel on Putini plaan Ukraina kaardilt minema pühkida läbi kukkunud, kuid ukrainlased peavad veel võitlema, et Vene vallutajad välja tõrjuda.
Lääneriigid on andnud Ukrainale nii relva- kui humanitaarabi. ÜRO andmetel on sõja tõttu lahkunud Ukrainast üle kuue miljoni inimese, umbes sama palju on Ukraina sees põgenikke.
A map of the approximate situation on the ground in Ukraine as of 00:00 UTC 22/04/22. pic.twitter.com/NRdlcL1MXR
— Ukraine War Map (@War_Mapper) April 22, 2022