USA annab Ukrainale nii palju laskemoona, et suurtükid ei pruugi vastu pidada

Ukraina relvajõudude haubits tulistamas 6. märtsil Makarivi lähedal Foto: Maksim Levin

USA presidendi Joe Bideni administratsioon teatas eelmisel nädalal, et saadab Ukrainale 800 miljoni dollari (736 miljoni euro) suuruse relvapaketi, mis sisaldab 40 000 suurtükimürsku ja 18 haubitsat.

USA võimude hinnangul piisab sellest kogusest Ukraina sõduritele natuke rohkem kui nädalaks, kuna iga päev kasutatakse laskemoona tuhandeid tükke.

Twitteri kasutajad pöörasid tähelepanu USA-st Ukrainasse saadetavale sõjatehnikale ja nende andemetel võib Ukraina armeel tekkida probleem, et haubitsatorud kuluvad ja väänduvad enne, kui kogu laskemoon on ära kasutatud.

Tviitides kirjutatu põhineb haubitsate kasutusajal: igal USA-st Ukrainasse saadetaval 18 haubitsal (M198 või M777) on 2200 mürsku, samas on näiteks M198 haubitsa raua eluiga umbes 1750 mürsku.

«Haubitsa raud kulub enne, kui laskemoon otsa saab,» teatas Twitteri kasutaja OSINTechnical.

Okay so the US is sending 40,000 rounds for 18 (either M198 or M777) howitzers. That’s 2200 rounds per gun. The tube service length for the M198 is only 1750 rounds. They will literally burn out the barrels before they run out of munitions for the guns. https://t.co/01i9IlWRsc

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) April 19, 2022

Mitu lääne sõjanduseksperti on Twitteris kirjutatut kinnitanud, öeldes, et suurtükiraua kulumine sõltub kasutusviisist.

«Kui tulistada rahuliku tulerütmiga, kui laskmiste vahel on aega rauda korralikult hooldada ja puhastada, võib selle kasutusiga pikeneda ja kestab kauem, kui on ette nähtud,» selgitasid asjatundjad.

Sama ei kehti see kiires lahinguolukorras.

Nad lisasid, et olukorras, kus laskmisrütm võib olla väga intensiivne ja raud on kogu aeg kuum ning pole aega seda jahutada ega hooldada, kulub see kiiremini. Kasutusea ületanud suurtükirauast laskmine võib olla ohtlik ja ebatäpne.

«Sama kehtib kõigi suurtükiväerelvade kohta, mida rohkem neid kasutatakse, seda nõrgemaks nad lähevad ja sellega tuleb maaväe tuleoperatsioonidel arvestada,» selgitasid eksperdid.

Venemaa algatas Ukraina anastussõja 24. veebruaril ja see on kestnud ligi kaks kuud. Kuna Ukraina pealinna Kiievi vallutamine ebaõnnestus, suunasid venelased tähelepanu Ida-Ukrainale Donbassile, kus asuvad Donetski ja Luhanski rahvavabariik. Ukrainlased on sõdinud seal venemeelsete separatistidega alates 2014. aastast, samal aastal anastas Venemaa Ukrainale kuuluva Krimmi.

Lääne meedia teatel alustas Venemaa 18. aprillil Ida-Ukrainas suurpealetungi, kuid erilist edu ei ole seni saavutanud. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul on olukord kõige kriitilisem Aasovi mere äärses sadamalinnas Mariupolis, mida Vene väed on kaua aega piiranud. Sinna lõksu jäänud tsiviilelanikud võivad surra, kuna puudus on nii puhtast joogiveest kui toidust. Lisaks on Ukraina armeel keeruline varustada Mariupoli kaitsjaid uute relvadega.

Haubitsateks nimetatakse NATO terminoloogia järgi kaudtuleotstarbelisi suurtükke sõltumata raua pikkusest või kaliibrist. Haubitsatega on võimalik vajadusel siiski tulistada ka otsesihtimisega – peamiselt enesekaitseks.

Ukraina sõdur koos haubitsaga 6. märtsil 2022 Makarivi lähedal Foto: REUTERS/Maksim Levin/File Photo/Scanpix

Haubitsa mürsul on tulenevalt kasutuseesmärgist märgatavalt järsk lennujoon ja reeglina erineva või muudetava tugevusega (laske)laengud eri laskekaugustele laskmiseks. Uuematel haubitsatel on olemas võimalus lasta nii tavapärases alumises kui ka ülemises tõstenurgas (üle 45 kraadi). Ülemise tõstenurga kasutamine võimaldab asetada haubitsa tulepositsioonile otse kõrgema varje taha, lastes samas väiksema laenguga ja väga järsu mürsu lennujoonega ka lähematele laskekaugustele.

Kaudtulelaskmisel sihtimiseks kasutatakse optilist panoraamsihikut, mis võib olla kombineeritud elektroonikaploki ja güroskoobiga. Paljudel haubitsatel on lisaks panoraamsihikule eraldi teleskoopsihik otselaskmiseks.

Haubitsad jagunevad mobiilsuse järgi kaheks: liikurhaubitsateks ja välihaubitsateks ehk järelveetavateks haubitsateks.

NATO standardile vastavate 155-millimeetriste (kasutatavaim kaliiber) haubitsate rauapikkused kaliibrimõõdus on 39, 45 ja 52 kaliibrit.