IAEA: ühendus Tšornobõli tuumajaamaga on taastatud

Ukraina rahvuskaardi sõdurid patrullimas Tšornobõli tuumajaama juures. Foto on tehtud 7. aprillil 2022 Foto: REUTERS/Gleb Garanich/Scanpix

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur IAEA teatas, et otseühendus Tšornobõli tuumajaama ja Ukraina tuumaohutusameti SNRIU vahel on taastatud.

IAEA teatel külastab nende ekspertide grupp Ukraina põhjaosas Valgene piiri lähedal asuvat Tšornobõli veel sel kuul, kirjutab mtvuutiset.fi.

Ühendus katkes üle kuu aja tagasi, kui Vene väeüksused võtsid veebruari lõpus tuumajaama oma kontrolli alla ja selle töötajad pantvangi. Venelased lahkusid tuumajaamast ja piirkonnast märtsi lõpus, aprilli alguses.

Ekspertide sõnul sõitsid Vene sõdurid tankide ja soomusmasinatega sealses Punases metsas, mis on piirkonna kõige saastunum ala, ja keerutasid üles pinnases olevaid radioaktiivseid aineid. Radioaktiivsuse tase tõusis nii kõrgele, et see võis Vene sõdurite tervist kahjustada.

Tšornobõl on alates 2. aprillist taas ukrainlaste käes ja nad heiskasid 3. aprillil tuumajaamale Ukraina lipu.

Ukraina sõdur heiskas 3. aprillil 2022 Tšornobõli tuumajaamale Ukraina lipu. Tuumajaam oli Vene vägede käes veebruari lõpust märtsi lõpuni Foto: Press service of the Ukrainian Armed Forces General Staff/Handout via REUTERS/Scanpix

Tšornobõli (venepäraselt Tšernobõl) tuumajaama hakati Nõukogude Liidus Ukraina NSV-s ehitama 1970. aastal. Neli energiaplokki käivitati vastavalt aastal 1977, 1978, 1981 ja 1983.

1986. aastal töötas neli plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ning käsil oli viienda ja kuuenda ploki ehitamine.

Tšornobõli katastroof toimus 26. aprillil 1986, kui tuumaelektrijaama neljanda energiaploki reaktor turvasüsteemide katsetamisel plahvatas.

Ukraina NSV Tšornobõli tuumajaam mais 1986 ehk üks kuu pärast katastroofi, mis tekkis neljanda reaktori plahvatamisest Foto: REUTERS/Files UKRAINE - Tags: ENVIRONMENT DISASTER ENERGY ANNIVERSARY HEALTH POLITICS/Scanpix

Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi kõrgeima ehk seitsmenda taseme õnnetus. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ja eriti Valgevenes.

Piirkonnast evakueeriti umbes 300 000 inimest. Neist suur osa olid tuumajaama töötajad, kes elasid Prõpjatis, millest sai kummituslinn. Linn jäeti maha, kuna kiirgustase oli väga kõrge.

Plahvatanud reaktori ümber ehitati betoonsarkofaag, et takistada edaspidiseid kiirguslekkeid.

Tuumajaama koristustöödel käis üle 600 000 mehe kogu Nõukogude Liidust, kaasa arvatud Eestist.