T, 7.02.2023

Kaks kolmandikku inimesi elab riikides, mis ei ole mõistnud hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse

Inna-Katrin Hein
Kaks kolmandikku inimesi elab riikides, mis ei ole mõistnud hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Hiina president Xi Jinping (paremal) ja Venemaa president Vladimir Putin kohtusid 4. veebruaril 2022 Pekingis. Venemaa algatas 24. veebruaril 2022 anastussõja Ukrainas. Hiina on Venemaa vana liitlane ja on üritanud jääda Venemaa suhtes neutraalseks
Hiina president Xi Jinping (paremal) ja Venemaa president Vladimir Putin kohtusid 4. veebruaril 2022 Pekingis. Venemaa algatas 24. veebruaril 2022 anastussõja Ukrainas. Hiina on Venemaa vana liitlane ja on üritanud jääda Venemaa suhtes neutraalseks Foto: Alexei Druzhinin, Sputnik, Kremlin Pool Photo via AP/Scanpix

Venemaa algatas Ukraina anastussõja 24. veebruaril ja see on kestnud ligi kaks kuud. Ei ole kahtlust, kelle poolel on lääs ehk Euroopa Liidu riigid, Ameerika Ühendriigid ja Kanada.

Asjatundjate sõnul jagunevad riigid sõjaolukorras kolme leeri: Venemaa rünnaku Ukrainas hukka mõistnud, Venemaad toetavad või pooldavad ning neutraalseks jäänud riigid.

Märtsi alguses arutati ÜRO-s, kas Venemaa anastussõda Ukrainas tuleks hukka mõista, ning aprilli alguses oli päevakorral hoopis see, kas Venemaa tuleks ajutiselt ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete seast eemaldada, kirjutab yle.fi. 

Miks osa riike toetab Venemaad ja sõja alustamist Ukrainas, eelkõige Aafrika ja Aasia riigid?

Meediaettevõtte Economist Group uurimis- ja analüüsiosakond Economist Intelligence Unit (EIU) teatas märtsi lõpus, et umbes kolmandik (36 protsenti) maailma elanikkonnast elab riikides, mis on Venemaa sõjalise agressiooni selgelt hukka mõistnud ja kehtestanud Venemaale sanktsioone.

EIU andmetel elab ligi kolmandik (32 protsenti) maailma elanikkonnast riikides, mis on seni jäänud sündmustele reageerides neutraalseks ehk ei ole võtnud seisukohta ühes või teises suunas.

Kolmandik elab riikides, kus riigi juhtkond on Venemaad otseselt toetanud või jaganud oma avaldustes Venemaa argumente.

Seega elab kaks kolmandikku maailma inimestest riikides, mis ei ole mõistnud hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Soome välispoliitika instituudi juhtiveksperdis Olli Ruohomäkis see imestust ei tekita. Ta selgitas, et Aafrikast, Aasiast ja Lõuna-Ameerikast jääb Ukraina kaugele. Ukraina sõda ei mõjuta sealseid riike samamoodi nagu Euroopas.

«Venemaa desinformatsioonikampaania on Aasias ja Aafrikas olnud suhteliselt edukas. Samuti on Venemaa Aafrika ja Aasia riikidele selgeks teinud, et kui hääletate meie vastu, on sellel teie jaoks tagajärjed, näiteks kaubandussuhete vallas,» selgitas ekspert.

Demokraatia olukorrast räägivad ka reaktsioonid Venemaa sõjale. Kaartidel on praegu selgelt näha, kust lähevad demokraatliku maailma piirid. Ruohomäki sõnul toob Venemaasse või sellesse neutraalselt suhtuvate riikide toetajate hulk esile tõsiasja, et Vladimir Putin nagu Hiina president Xi Jinping on mõjutanud paljusid Aafrika ja Aasia riikide juhte.

«Lääne liberaalse demokraatia kontseptsioon ei ole neis riikides juurdunud. Teisalt tuleb meeles pidada, et eriti noore elanikkonna seas soovib enamus demokraatiat,» selgitas Ruohomäki.

ÜRO hääletuse tulemused ja EIU tehtud analüüs ei näita, mida arvavad erinevate riikide kodanikud Venemaa sõjategevusest, pigem riikide juhtkonna poliitikat.

Eelkõige on Aasia suurriigid Hiina ja India sattunud surve alla. Nii Hiinal kui Indial on Kremliga soojad suhted. Mõlemad on kogu sõja vältel tantsinud köiel lääne ja Venemaa vahel, sest nad pole rünnakut selgelt hukka mõistnud.

EIU hinnangul kalduvad Hiina ja India Venemaa poole, Hiina selgemini kui India. Neis kahes riigis elab suur osa maailma elanikkonnast.

Umbes 220 miljoni elanikuga Pakistan on hoidunud Venemaa sissetungi Ukrainasse hukka mõistmast ega hääletanud ÜRO-s Venemaa inimõiguste nõukogust eemaldamise poolt.

Süüria seevastu on üks viiest riigist, mis oli märtsi alguses vastu Venemaa rünnaku hukkamõistmisele ÜRO-s.

«Süürias on absoluutne diktatuur, mis püsib vägagi tänu Venemaa sõjalisele toetusele. Süürial on tänuvõlg ja seega on ilmne, et Süüria Venemaa vastu samme ei astu,» selgitas soomlasest asjatundja.

Jaapan ja Lõuna-Korea kuuluvad lääne ühisrindesse. Põhja-Korea seevastu läheb ootuspäraselt oma teed. See oli ka üks viiest riigist, mis ei tahtnud ÜRO hääletusel märtsi alguses Venemaa rünnakut hukka mõista.

Aafrika riigid on suhtumise poolest Venemaa rünnakusse killustatud. Osa riike kaldub seisukohtades lääne, osa Venemaa ja osa neutraalsuse poole.

Põhjamaade Aafrika Instituudi vanemteaduri Liisa Laakso sõnul näitab killustatus, et Aafrika Liidul pole õnnestunud luua Aafrikale ühtset häält rahvusvaheliste suhete areenil.

Laakso sõnul on Venemaa üks eesmärkidest ka Aafrika ühtsuse lõhkumine, sest üksikute riikidega on lihtsam manipuleerida.

«Venemaa tahab takistada Aafrika riikide ühtset tuge Euroopa Liidule ja läänele. Aafrikas on 54 riiki, mis tähendab ÜRO-s 54 häält. Kremli jaoks on ohuks, kui need hääled läheksid läänele,» selgitas Soome ekspert.

Venemaa jaoks on Aafrika võitlustanner Euroopa Liidu (EL) ja selle ühenduse ühtsuse vastu.

Kõige selgemalt on Venemaale avaldanud toetust Aafrika Sarvel asuv Eritrea. See oli üks viiest riigist, mis ei soovinud märtsi alguses ÜRO-s Venemaa rünnakut Ukrainas hukka mõista. Eritrea reaktsioonides ei nähta midagi üllatavat.

«Eritrea on väga suletud, militaristlik ja autoritaarne riik,» nentis soomlanna Liisa Laakso.

Laakso sõnul ei ole Aafrika riikide seisukohad niivõrd Ukraina-vastased, vaid peegeldavad kriitikat USA domineerimise ja teatud tüüpi kaksikmoraalide suhtes. «Hiljutised mälestused on Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjaline sekkumine Liibüasse, mida ÜRO hukka ei mõistnud. Hiina mõju kajastub tõenäoliselt ka Aafrika riikide ÜRO häältes,» hindas Laakso.

«Varasematel ÜRO hääletustel oli näha, et Aafrika riigid hääletasid nii, nagu Hiina lootis. Näiteks Etioopia valitsus on Hiinale väga lähedal. Hiina on sellesse riiki teinud märkimisväärseid investeeringuid ja toetanud valitsust kodusõjas Tigray piirkonnas. See võis mõjutada Etioopia vastuseisu Venemaa ajutisele eemaldamisele ÜRO inimõiguste nõukogust,» jätkas Soome poliitikaekspert.

EL-i riigid, USA, Kanada, Suurbritannia ja Austraalia on ühiselt hukka mõistnud Venemaa sissetungi ja kehtestanud Venemaale ja Vene oligarhidele mitmeid sanktsioone.

Geograafiliselt asub Euroopa keskel Venemaa lähedane partner Valgevene. EIU andmetel on Euroopas Venemaa rünnaku suhtes neutraalsed riigid Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina.

Lõuna-Ameerika nagu ka Aafrika on jaotunud ning osa riike toetab selgelt Venemaad.

EIU hinnangul on kontinendil kolm selget Venemaa toetajat: Kuuba, Nicaragua ja Venezuela. Riigid kas puudusid või hoidusid märtsi alguses ÜRO-s hääletamast, kas Venemaa tegevust tuleks hukka mõista.

Boliivia ja Brasiilia on kallutatud Venemaa suunas, Argentina ja Tšiili lääne suunas.

Lõuna-Ameerika meedia nägemus on see, et Ukraina sõda on konflikt USA ja Venemaa vahel.

Sealsed parempoolsed mõistavad Venemaa rünnaku hukka, kuid paljud vasakpoolsed usuvad Venemaa propagandat. See on osaliselt seletatav vihaga USA vastu. USA toetas 1960. ja 1980. aastatel Ladina-Ameerikas olnud veriseid sõjalisi diktatuure.

Märksõnad
Tagasi üles