N, 2.02.2023

Novaja Gazeta Europe: ajateenija ema rääkis, mida ta poeg Moskva hukust avaldas

Inna-Katrin Hein
Novaja Gazeta Europe: ajateenija ema rääkis, mida ta poeg Moskva hukust avaldas
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Venemaa mereväe Musta mere laevastiku lipulaev, ristleja Moksva 10. mail 2013 Sevastoopolis. Moskva uppus 14. aprillil 2022, kui oli saanud kahe Ukraina raketi tabamuse
Venemaa mereväe Musta mere laevastiku lipulaev, ristleja Moksva 10. mail 2013 Sevastoopolis. Moskva uppus 14. aprillil 2022, kui oli saanud kahe Ukraina raketi tabamuse Foto: EUTERS/Stringer/File Photo/Scanpix

Rahvusvahelises meedias on palju vastuolulist infot Venemaa mereväe Musta mere laevastiku lipulaeva, ristleja Moskva uppumise kohta. Samuti ei ole selge, kui palju mehi 510-liikmelisest meeskonnast elu kaotas.

Ukraina teatel sai Mustal merel olnud Moskva 14. aprillil nende välja saadetud rakettide tabamused. Venemaa ei ole seda kinnitanud, vaid Vene merevägi edastas, et Moskva uppus, kui seda pukseeriti Krimmis Sevastopolis asuvasse mereväebaasi. Sõjalaeva laskemoonalaos lahvatas tulekahju ja tekkisid plahvatused, mis Moskvat raskelt vigastasid.

Nii Ukraina kaitseministeeriumi kui lääne luureallikate andmetel põhjustasid Vene ristleja Moskva uppumise kaks Ukraina tiibraketti Neptun.

Raketid tabasid Moskvat, kui laev oli umbes 50 kilomeetri kaugusel Ukraina sõja ajal kuulsaks saanud Maosaarest (ukraina keeles острів Зміїний), mis on Musta mere loodeosas. Saart kaitsnud Ukraina sõdurid ei allunud Vene sõjalaeva meeskonna korraldusele ja läksid sellega ajalukku.

Andmed laeval tekkinud tulekahju ja plahvatuste ning uppumise kohta on erinevatel allikatel erinevad. Samuti ei ole teada, kui palju meeskonnaliimetest elu kaotas, sest Vene võimud ei ole ametlikke andmeid avaldanud.

Vene Kremli-meelne meedia teatas alguses, et kogu Moskva meeskond evakueeriti enne laeva uppumist. Hilisemates teadetes ei olnud enam sõna «kogu». Sellest teatas Vene opositsiooniväljaanne Novaja Gazeta Europe. Tegemist on Vene Novaja Gazeta Euroopa väljaandega, sest algne leht on Venemaal Ukraina sõja tõttu kehtestatud meediatsensuuri pärast määramata ajaks suletud.

Novaja Gazeta Europe’il on teine peatoimetaja ja teised töötajad kui Novaja Gazetal.

Briti ringhäälingu BBC ajakirjanikele jäi 15. aprillil Sevastopolis toimunud ristleja Moskva mälestussündmusel silma pärjalindil olnud venekeelne tekst «Laevale ja meremeestele». Selle järgi võis oletada, et lisaks laevale uppus ka meeskonna liikmeid.

Venemaa kaitseministeerium avaldas 16. aprillil video, mille saateteksti kohaselt on terve meeskond elus. Videol on näha Venemaa mereväe komandöri admiral Nikolai Jevmenovit Moskva meeskonda tervitamas. Vene võimud väidavad, et see video on tehtud pärast Moskva uppumist, kuid ükski sõltumatu allikas ei ole seda kinnitanud ja seega ei ole teada, millal video tehti.

Kaader Vene kaitseministeeriumi avaldatud videost, millel on näha Vene mereväe komandöri admiral Nikolai Jevmenovit (vasakul) ristleja Moskva meeskonda tervitamas. Vene võimud väidavad, et see video on tehtud pärast Moskva uppumist ja kogu meeskond on elus
Kaader Vene kaitseministeeriumi avaldatud videost, millel on näha Vene mereväe komandöri admiral Nikolai Jevmenovit (vasakul) ristleja Moskva meeskonda tervitamas. Vene võimud väidavad, et see video on tehtud pärast Moskva uppumist ja kogu meeskond on elus Foto: RUSSIAN DEFENCE MINISTRY PRESS SERVICE / HANDOUT

Venemaa kaitseministeeriumi teatel oli admiral Jevmenov öelnud meeskonnale, et nad jätkavad teenistust Venemaa mereväes ja saavad uue laeva.

Novaja Gazeta Europe'i ajakirjanikud intervjueerisid Venemaa ajateenija ema, kes soovis jääda anonüümseks. Ema sõnul oli ta poeg talle helistanud päev pärast Moskva uppumist ehk 15. aprillil ja öelnud, et on elus.

Poja sõnul osa meeskonnaliikmeid suri, sai vigastada või kadus. Surnuid on poja teatel umbes 40.

«Ema, ma ei saa aru, kuidas saab sellisesse põrgusse sattuda. Ma ei suuda sulle kõigest rääkida, sest see on kohutav,» ütles ema teatel poeg talle.

Ema sõnul oli poeg talle veel öelnud, et ellu jäänud meeskonnaliikmed pidid andma allkirja vaikimisdokumendile, lubades, et nad ei räägi Moska uppumisest ja sellele eelnenust.

«Te saate kindlasti aru, miks ka mina kardan,» sõnas ema ajakirjanikele.

Novaja Gazeta Europe'i ajakirjanikel ei õnnestunud saada kinnitust, et naise poeg oli Moskva uppudes selle pardal ja pääses. Samas said nad emalt materjali, kaasa arvatud poja ajateenimiskutse ja fotod, millel poega on näha mereväevormis. Seega võib ema öeldu vastata tõele.

USA militaarvõimud kinnitasid 16. aprillil Ukraina teadet, et Ukraina raketid uputasid Mustal merel Vene ristleja Moskva. USA allikate sõnul ei ole teada, kui palju meeskonnast elu kaotas.

Raadiojaama Radio Svoboda ajakirjanike poolt intervjueeritud naise sõnul kuulus Moskva meeskonda ta abikaasa Ivan Varušev, kes uppus. Ajakirjanikud leidsid merekooli kadeti Varuševi nime Moskva meeskonna nimekirjast. Lese Varvara Varuševi andmetel on vähemalt 27 meeskonnaliiget kadunud.

Pärast laeva uppumist on Venemaal populaarsesse sotsiaalmeediakanalisse VKontakte jõudnud mitmed kinnitamata teated kadunud või surnud Moskva meeskonnaliikmete kohta. Pardal viibinud noore koka isa nendib enda postituses, et tema poeg on lisatud teadmata kadunute nimekirja.

Isa kirjutas, et kogu teave laeva meeskonna evakueerimise kohta on «räige ja küüniline vale».

Vene väed tungisid 24. veebruaril Ukrainasse ja varsti on sõda kestnud kaks kuud, kuid venelased ei ole erilist edu saavutanud, rääkimata kogu Ukraina anastamisest.

Märtsi lõpul tõmbusid Vene üksused Ukraina pealinna Kiievi juurest tagasi, kuna neil ei õnnestunud linna vallutada. Kiievi eeslinnadesse sisenenud Ukraina sõdurid leidsid eest laibakuhjad. Venelased olid kohalikke elanikke piinanud ja siis maha lasknud. Ukraina ja lääne võimude sõnul tuleb need kurjategijad tabada ja kohtu ette tuua.

Venemaa teatel keskenduvad nad Donbassile, Luhanski ja Donetski rahvavabariikidele, mis tuleb Ukraina ikke alt vabastada ja hoolitseva Venemaa rüppe tuua.

Mitme lääne allika teatel alustas Venemaa ööl vastu 19. aprilli Donbassis suurpealetungi.

Venemaa president Vladimir Putin on Ukrainas sõja algatamisega end diskrediteerinud ja nurka mänginud, mille tõttu on ta lääne silmis paaria, keda ei saa enam tõsiselt võtta.

Märksõnad
Tagasi üles