Kuus põhjust, miks Mariupol on Venemaa jaoks tähtis

Inna-Katrin Hein
Copy
Inimesed kõndimas Ukrainas Mariupolis tänaval. Näha on sõjas kannatada saanud hooneid ja Ukraina lippu. Foto on tehtud 14. aprillil 2022
Inimesed kõndimas Ukrainas Mariupolis tänaval. Näha on sõjas kannatada saanud hooneid ja Ukraina lippu. Foto on tehtud 14. aprillil 2022 Foto: REUTERS/Alexander Ermochenko/Scanpix

Lääne sõjandusekspertide sõnul on Ukraina lõunaosas Aasovi mere ääres asuv sadamalinn Mariupol tähtis sõlmpunkt, millel on Venemaa jaoks nii sümboolne kui sõjaline tähtsus.

Vene väeüksused on üritanud ligi kaks kuud vallutada Mariupolit, kuid seni on Ukraina üksused suutnud linna täielikku langemist venelaste kätte ära hoida.

Venelased hakkasid sadamalinna pommitama sõja esimesel päeval 24. veebruaril, lisaks on linn kolmest küljest nende piiramisrõngas. Nad on üritanud nii linlaste näljutamise kui ehitiste hävitamisega panna Mariupoli kaitsjaid alla andma.

Vene üksused on hävitanud 90 protsenti linnast ning võtnud vee ja elektri. Linna on jäänud üle 100 000 inimese, kellel napib süüa, puhast joogivett ja ravimeid.

Ukrainlased peavad linnasõda, mis on osutunud venelastele raskeks, samas oleks Mariupoli vallutamine Venemaale tähtis strateegiline võit.

Siin on kuus põhjust, miks Mariupol on Venemaa jaoks tähtis.

Et oleks midagi 9. mai võidupühal ette näidata

Varem Nõukogude Liidus ja praegu Venemaal tähistatakse 9. mail võitu suures isamaasõjas (1941–1945) Natsi-Saksamaa üle. Sakslased kirjutasid 8. mail 1945 Berliinis kell 22.43 Kesk-Euroopa aja järgi alla tingimusteta kapituleerumise aktile. Moskvas oli siis juba 9. mai 1945 kell 00.43. Selle tõttu tähistatakse Venemaal võidupüha 9. mail.

Venemaa pealinna Moskva Punasel väljakul toimub igal aastal 9. mail sõjaväeparaad, kus Vene kaitsevägi demonstreerib oma võimsust.

Lääne luure andmetel tahtis Venemaa välksõjaga Ukraina vallutada ja nende plaani kohaselt oleksid nad siis saanud 9. mail teatada, et Ukraina vabastati natsidest.

Ukraina brigaadikindrali Oleksandr Hruzevõtši sõnul on Vene sõduritel Ukrainas võiduparaadi vormid kaasas selleks, et kui nad võidaksid, saaksid nad otse Moksvasse sõita. Paraadvormid on tavavormidest erinevad ja lahingutingimustes neid ei kasutata.

Ukrainlased on leidnud sadu Vene sõdurite paraadvorme Kiievi eeslinnades maha jäetud ja kahjustatud Vene tankidest ja soomusmainatest.

«Arvatavalt öeldi Vene sõduritele, et ukrainlased ei avalda vastupanu ja Kiiev langeb paari päevaga. Hävitasime nende plaani minna neis vormides Punasele väljakule paraadile,» sõnas Ukraina brigaadikindral Hruzevõtš.

Vene sõjaüksuste kätte on langenud ainult 300 000 elanikuga Herson, seal toimuvad anastajate vastu väljaastumised ja saboteeritakse Vene tehnikat.

Mariupoli vallutamine oleks venelastele sümboolne võit, millele saaks 9. mail rõhuda.

Täitub Venemaa unistus Novorossijast

Venemaal on kogu aeg räägitud Novorossijast ehk uuest Venemaast. Selline käsitlus tekkis keisrinna Katariina Suure (1729–1796) ajal. Venemaa president Vladimir Putin hakkas seda kasutama pärast Ukrainale kuuluva Krimmi vallutamist 2014. See tekitas maailmas mure, kas Putini eesmärk on vallutada alad, mis kuulusid kunagi Vene keisririigi koosseisu.

Novorossija on Vene võimude silmis ka Ida- ja Lõuna-Ukraina alad, kaasa arvatud sadamalinn Mariupol.

Soome Jyväskylä ülikooli õppejõud, kolonel Martti Kari arvab, et kui Mariupol ja Donbassi piirkond tõesti venelaste kätte langeb, siis võib tekkida müstiline Novorossija ehk uued alad Venemaa küljes, mida see riik on ammu saada tahtnud.

Maismaaühendus Krimmilt Donbassi

Aasovi mere äärne Mariupol on sõlmpunkt, millest kulgeb läbi mitu tähtsat teed. Sealt pääseb nii põhja pool asuvasse Donetskisse, läänes olevasse Hersoni ja ka lõunas olevasse Krimmi.

Kari sõnul on seal teed ja raudteed väga tähtsad, sest vaid neil saab edasi liikuda, sest põllualad ei kanna.

Briti kaitseväe endine komandör Richard Barrons sõnas meediale, et Mariupoli vallutamine arvatavalt tõstaks Vene sõdurite võitlusmoraali, mis seni on olnud üsna madal.

«Kui venelased tunnevad, et lahing on edukalt lõppenud, nad on saanud maasilla Venemaalt Krimmi ja näevad seda suure strateegilise eduna,» nentis Barrons.

Kui Mariupol vallutataks, saaks Venemaa oma kontrolli alla suure osa Ukraina Musta mere rannikust. Ukraina väliskaubandus muutuks raskemaks ja riik rohkem isoleerituks muust maailmast.

Löök Ukraina majandusele

Aasovi mere ääres asuv Mariupol on Ukraina tähtis sadam ja logistikakeskus. Ida-Ukrainas on mitmesuguseid tehaseid, mis kasutavad toodangu transportimiseks maailmaturule sealset sadamat.

Ukraina on Euroopa viljaait ja Mariupolist saadetakse vilja teistesse riikidesse.

Mariupoli kaotamine Venemaale oleks Ukraina väliskaubandusele suur löök.

Sümboolne võit «natside» üle

Mariupolis tegutseb Ukraina siseministeeriumi alluvuses olev eriotstarbeline üksus Azov, mille ridades on ka paremäärmuslike vaadetega võitlejaid. Tegemist on väikese üksusega, kuhu kuulub vaid 1400 võitlejat, kuid Venemaa näeb selles võimalust propagandaks.

Kreml on teinud juba mõnda aega Vene noortele ajupesu, et Ukrainasse saadetud noored sõdurid vabastavad Ukrainat neonatsidest ja päästavad venekeelset elanikkonda massimõrvast.

Vene propaganda kohaselt on Azovi võitlejad Mariupolis toimunud tsiviilelanike tapmise ja linna hävitamise taga.

Mariupoli vallutamine oleks Venemaa jaoks tähtis võit propagandasõjas ja Vene võimud saavad öelda, et nad alistasid natside jõugu.

Vene üksusi hoiab kinni Mariupol, mida nad ei ole vallutanud

Briti luure teatel on Ukraina üksused kaitsnud Mariupolit varsti ligi kaks kuud, tekitades Vene üksustele kaotusi nii inimjõus kui tehnikas.

Mariupolis toimub linnasõda, hoides seal Vene üksusi kinni. Kui Venemaa vallutaks Mariupoli, saaks need üksused mujal toimuvatesse lahingutesse saata.

Vene sõdurid Aasovi mere äärses Ukraina linnas Mariupolis, mis ei ole veel täiesti nende käes. Foto on tehtud 12. aprillil 2022
Vene sõdurid Aasovi mere äärses Ukraina linnas Mariupolis, mis ei ole veel täiesti nende käes. Foto on tehtud 12. aprillil 2022 Foto: Photo by Alexander NEMENOV / AFP/Scanpix

Venemaa algatas Ukraina vallutamise välksõja 24. veebruaril, kuid see kukkus läbi. Märtsi lõpul pidi Venemaa oma üksused Ukraina pealinna Kiievi juurest ära tõmbama, kuna linna ei õnnestunud vallutada. Venelastest jäid Kiievi eeslinnadesse maha laibakuhjad. Vene sõdurid olid ukrainlasi enne maha laskmist piinanud, paljudel olid käed selja taha seotud.

Venemaa teatel keskenduvad nad Donbassile, kus asuvad Donetski ja Luhanski rahvavabariik vajavad Venemaa kaitset. Lääne tõlgenduses tahab Venemaa need alad endaga liita.

Ukrainlased jätkavad lääne toel Vene üksuste vastu võitlemist.

Volodõmõr Zelenskõi ei ole enam ainult Ukraina president, vaid kogu vaba maailma eest seisja.

Tagasi üles