Venemaa väeüksustel Ukrainas ei ole kamuflaažvõrke ning selle tõttu võetakse ukrainlaste maha jäetud majadest kõike kättesaadavat, et tanke varjata. Kaasa arvatud madratseid, patju ja tekke, kuid ka kalleid vaipu.
Meeleheitel venelased kasutavad tankide maskeerimiseks isegi vaipu (2)
Hoolimata sellest, et tänapäevane sõjapidamine on tipptehnoloogiline, mängib nii sõdurite kui sõjamasinate maskeerimine siiski rolli. Kadumine ümbrusesse võib päästa sõjaväelase elu.
Kui sõja alguses arvati, et Venemaa armee on Ukraina armeest materiaalselt mitmekordselt üle, siis nüüd on selge, et nii see ei ole, teatab washingtonpost.com.
Lääne sõjaekspertide sõnul on Vene sõduritel Ukrainas sõdides paljust puudus ning nad peavad käigupealt improviseerima.
«Ukrainasse sõdima saadetud Vene sõdurid tunduvad väga ebaprofessionaalsed, lisaks puudub neil palju varustust,» sõnas USA ohvitser Mike Jason, kellel on Iraagi ja Afganistani sõja kogemus.
Jasoni sõnul peidab USA armee oma sõidukid alati varjevõrguga, isegi siis, kui peatutakse väga lühiajaliselt.
«Samuti kasutatakse puuoksi. Tundub, et seda on teinud ka venelased, seega parem kui mitte midagi. Vene sõdurid siiski maskeerivad oma tanke viletsalt ja tundub, et nad ei tea sellest eriti midagi. Samuti võib neil inimvalmistatud sõjaväelistest maskeerimisvahenditest puudus olla,» nentis Jason.
Ameeriklasest ohvitseri sõnul on ta maailmameedias näinud fotosid Vene tankidest, millele on pandud madratseid või vaipu. Nende abil üritatakse peita kiirgavat soojust, et näiteks Ukraina Javelini raketid neid ei tabaks.
Jasoni sõnul peaks Venemaa sõduritel olema kamuflaažikogemust, sest näiteks 2018. aastal esitles Venemaa kaitsevägi militaarnäitusel uusi varjamismaterjale ja -viise.
Jasoni arvates jätsid venelased need asjad vist koju, kui Ukrainasse läksid. Lisaks veel mitmele asjale näitab ka kamuflaaži maha jätmine, et Venemaa lootis sõja väga kiiresti lõpetada. See osutus valearvestuseks, sest Ukraina armee on suutnud varsti ligi kaks kuud vastu panna.
Ukraina vabatahtlikud valmistavad Ukraina armee jaoks kamuflaažvõrke, samuti saavad ukrainlased neid läänelt.
Venemaa oli sunnitud märtsi lõpus oma üksused Ukraina pealinna Kiievi juurest ära viima, kuna neil ei õnnestunud linna vallutada.
Ukraina ja lääne andmetel need üksused grupeeritakse ümber, taasrelvastatakse ning saadetakse Ukrainasse tagasi.
Venemaa algatas Ukraina vallutussõja 24. veebruaril ja lootis välksõjaga oma naaberriigi vallutada. Vene vägede käes on Ida- ja Lõuna-Ukraina alasid, siiani käivad ägedad lahingud Aasovi mere äärses sadamalinnas Mariupolis. Vene vägede teatel kontrollivad nemad Mariupolit, kuid Ukraina eitab seda, öeldes, et ukrainlased võitlevad seal viimase veretilgani.
Kohalike võimude teatel on linnas üle 100 000 inimese lõksus, tsiviilelanikest on kaotanud elu umbes 10 000 inimest.
ÜRO andmetel on ligi viis miljonit inimest Ukrainast sõja eest põgenenud ning kuus miljonit on Ukraina siseriiklikud põgenikud.
Venemaa presidendi Vladimir Putini retoorika kohaselt on ukrainlased natsid ja seega Venemaale ohtlikud. Lisaks on Vene president seisukohal, et Ukraina on ajalooliselt alati olnud osa Venemaast ning ukrainlasi kui rahvust ei ole olemas.
Ukrainlaste sõnul on nad slaavlased, kuid mitte venelased. Neil on oma keel, kultuur ja arusaamad, rääkimata valusast ajaloost, mille põhjustas Nõukogude Liit ja selle juht Jossif Stalin. 1930. aastate näljahäda, mille tagajärjel suri miljoneid ukrainlasi, oli nõukogude juhtide tekitatud.
A map of the approximate situation on the ground in Ukraine as of 00:00 UTC 18/04/22. pic.twitter.com/u21Mxw5LzR
— Ukraine War Map (@War_Mapper) April 18, 2022