Mida paljastab 3000 aasta vanune skelett ajaloo ühe suurema epideemia kohta?

Hispaania teadlased Aida Andrades ja Javier Fernández uurivad kohta, kust leiti rohkem kui 3300 aastat tagasi maetud mehe säilmed. Foto: J. FERNÁNDEZ, El País

Kuigi katk on maailmast kadunud, uurivad teadlased endiselt huviga selle päritolu ja evolutsiooni. Uued uuringud on tuvastanud vanima muhkkatku juhtumi Lääne-Euroopas, mis heidab valgust haigustekitaja geneetilisele arengule. Teadlased toovad välja ka katku ja koroonaviiruse sarnasuse.

Vanim muhkkatku juhtum Lääne-Euroopas pärineb inimkehalt, mis maeti rohkem kui 3300 aastat tagasi Hispaanias Baskimaal. Tegemist oli mehega, kelle skelett leiti Álava maakonnas asuvast El Sotillo nimelisest suurtest kiviplokkidest ehitatud esiajakalmest, vahendab Hispaania meediaväljaanne El País. Peale tema leiti hauast veel 12 inimese säilmed ning mitmeid esemeid, nagu nooleotsad, noad ja metallkirved ning tuhandete aastate vanused kivinikerdised. See leid tekitab palju küsimusi inimajaloo kõige hullemaid pandeemiaid põhjustanud haiguse päritolu kohta.

El Sotillo nimeline kiviplokkidest ehitatud esiajakalme, kust leiti rohkem kui 3300 aastat tagasi maetud mehe skelett. Foto: Ekraanitõmmis videost.