VIDEO ⟩ Selline on Venemaa lipulaev Moskva, mis põleb Mustal merel

Venemaa mereväe Musta mere laevastiku lipulaev Moskva 25. juunil 2010 Mustal merel sõjaharjutusel Foto: Credit Image: © Ria Novosti/Xinhua via ZUMA Wire/Scanpix

Ukraina väitel tabasid nende tiibraketid Venemaa mereväe Musta mere laevastiku lipulaeva, ristlejat Moskva. Venemaa eitab seda.

USA meedia teatel on tegemist 186-meetrise sõjalaevaga, mille meeskonnas on 500 liiget. See on relvastatud erinevate õhutõrjerakettide, torpeedode, mereväekahurite ja lühikese tegevusraadiusega raketitõrjesüsteemidega, samuti on laeval Ka-27 helikopter. Seega on laeva pardal palju laskemoona.

Moskva tippkiirus on 32 sõlme ehk ligi 60 kilomeetrit tunnis.

Lehekülje naval-technology.com andmetel valmis laev 1980. aastatel Nõukogude Liidus Ukraina NSV-s Mõkolaijvis ja selle algne nimi oli Slava. 1995. aastal nimetati ristleja ümber Moskvaks ja pärast ümberehitamist 1998. aastal sai laevast Venemaa mereväe uhkus.

Venemaa mereväe teatel ei tabanud Ukraina raketid ristlejat Moskva, vaid laeval puhkes põleng, mille tõttu tekkisid plahvatused. Venemaa riigimeedia teatel meeskond evakueeriti, laev on saanud rängalt kannatada ning juhtunut uuritakse.

Mustal merel on torm, mille tõttu ei ole sõltumatud allikad saanud satelliidifotode abil kinnitada, mis laevaga juhtus.

Cnn.com teatas, et hoolimata ristlejal tekkinud tulekahju põhjusest, on see suur tagasilöök Venemaa mereväele ja ka rahvuslikule uhkusele.

USA militaaranalüütikute sõnul saab Moskvaga juhtunut mõnevõrra võrrelda Hawaii Pearl Harbori rünnakuga. 7. detsembril ründasid Jaapani keiserliku mereväe pommituslennnukid Pearl Harbori sadamas olnud USA mereväe suuri sõjalaevu, millest mitu hävisid.

«Ainult ballistiliste rakettidega allveelaeva või Kutznetsovi, mis on Venemaa lennukikandja, kaotamine annaks tõsisema löögi Venemaa moraalile ja mereväe mainele Venemaa avalikkuse silmis,» ütles USA mereväe pensionil kapten Carl Schuster, kes on ka USA Vaikse ookeani väejuhatuse ühendluurekeskuse operatsioonide endine juht.

Schuster lisas, et kui tulekahju tõttu hakkab laeval laskemoon plahvatama, siis on meeskonnal väga piiratud valikud, kuidas ohuga toime tulla.

«Kui tuli jõuab laskemoonani, on meeskonnal kaks valikut: esiteks, laskemoon üle ujutada, või teiseks, laev maha jätta, sest nii või teisiti võib tekkida laskemoonast väga võimas plahvatus, mis võib nii pardal olijad kui laeva hävitada,» teatas Schuster.

Odessa kuberner Maksim Martšenko väitis sõnumirakenduse Telegram postituses, et Ukraina väed kasutasid ristleja Moskva ründamiseks tiibrakette Neptun.

«Kui see on tõsi, on Moskva potentsiaalselt suurim sõjalaev, mille raketid on hävitanud,» ütles ameeriklasest erukapten Schuster.

Ristleja Moskva hävitamine oleks Ukraina vägede jaoks suur edasiminek.

Neptun on Ukraina tiibrakett, mis on välja töötatud Nõukogude tiibraketi KH-35 baasil. Ukraina meedia teatel võeti see Ukraina kaitseväes kasutusele alles eelmisel aastal.

«Kui seda tõesti kasutati Vene ristleja Moskva ründamiseks, oleks see esimene teadaolev Neptuni kasutamine sõja ajal,» selgus rahvusvahelise merejulgeoleku keskuse (CIMSEC) lehekülje postituses, mille kirjutas USA mereväe kaptenleitnant Jason Lancaster.

Tema postituses on kirjas, et kaldal asuvate mobiilsete tiibrakettide, nagu Neptun, põhjustatud oht «muudab vaenlase tegevuskäitumist».

Lancaster nentis, et Vene laevad tegutsevad viisil, mis minimeerib avastamise riski ja maksimeerib võimalusi end kaitsta.

«Need käitumismuutused piiravad Venemaa võimet oma laevastikku enda kasuks ära kasutada. Äkilise lahinguga kaasnev stress suurendab meeskonna väsimust ja võib põhjustada vigasid,» nentis Lancaster.

Sõjaprofessori Patalano sõnul näib, et venelased suudavad õppida oma karmidest vigadest.

Lancaster märkis veel, et Briti kuninglik merevägi kaotas Falklandi sõja (2. aprill – 14. juuni 1982) ajal Argentina rakettide tõttu mitu laeva.

Selle sõja ajal uputas Briti allveelaev Argentina ristleja Kindral Belgrano, endise teise maailmasõja aegse USA mereväe laeva, mis oli mõõtmetelt Moskvaga sarnane.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi nõuniku Oleksii Arestovõtši sõnul on ristlejal Moskva Ukraina jaoks sümboolne tähendus, kuna see oli üks laevadest, mis osales veebruaris kuulsas Maosaare intsidendis.

Teada on, et kui Vene sõjalaev lähenes veebruari lõpus Mustal merel asuvale Maosaarele, teatas Vene ohvitser raadio vahendusel saarel olnud Ukraina sõduritele, et neil tuleks relvad maha panna ja alla anda, et vältida verevalamist ja kaotusi.

Ukraina sõdur vastas raadios: «Vene sõjalaev, mine p****e!»

Kui ristleja Moksva upub, oleks see juba teine Venemaa suur sõjalaev, mida on Ukrainas algatatud sõjas tabanud häving.

Märtsi lõpus teatas Ukraina, et raketilöök hävitas Berdjanski sadamas Vene dessantlaeva.

Venemaa algatas Ukrainas anastussõja 24. veebruaril, lootes välksõjaga pealinna Kiievi ja kogu riigi kiirelt vallutada. Ukrainlased on vastu pannud ja märtsi lõpus tuli Vene vägedel Kiievi-lähedastelt aladelt taganeda.

Kui Ukraina sõdurid sisenesid Kiievi piirkonna väikelinnadesse, avanes neile kohutav vaatepilt, sadade ja sadade tapetud tsiviilelanike surnukehad.

Ukraina ja lääne sõnul tuleb tapjad kohtu ette tuua.

Venemaa teatel keskenduvad nad edaspidi Ida-Ukrainale Donbassile, et kaitsta sealset venekeelset elanikkonda ja juurida välja natsism.

Venemaa presidendi Vladimir Putini loogika kohaselt on kõik ukrainlased eesotsas president Volodõmõr Zelenskõiga natsid ja narkomaanid ning kujutavad Venemaale ohtu.

Lääne sõnul käib Putinile närvidele see, et Vene julgeolekuteenistus pani enne sõda kogutud infoga mööda. Ukrainlased ei võtnud venelasi kahel käel vastu ja Ukraina armee on osutunud tugevamaks, kui Venemaa oleks iialgi arvata osanud.

Map of the approximate situation in Ukraine as of 00:00 UTC 14/04/22.#UkraineCrisis #UkraineUnderAttack #Breaking #Kyiv #Kharkiv #Odesa #UkraineRussiaWar pic.twitter.com/Q0DVrAry8x

— Ukraine War Map (@War_Mapper) April 14, 2022