:format(webp)/nginx/o/2022/04/13/14482625t1h845a.jpg)
Soome kaitseväe endine luurejuht kindralmajor Pekka Toveri kaalus kõiki võimalusi, mis juhtuks siis, kui Venemaa otsustaks rünnata Rootsit. Tema sõnul oleksid Venemaal väga halvad valikud.
Mis juhtuks, kui Venemaa ründaks Rootsit? Eksperdi hinnangul oleks see venelastele enesetapumissioon (2)
Enne Rootsi jõudmist jääb Vene vägedele ette Soome ning selle väga hea treenituse ja relvastusega kaitsevägi.
Toveri sõnul on Venemaa kaotanud Ukrainas peetavas sõjas nii palju inimjõudu ja tehnikat, et nende taastamiseks läheb aastaid. Seda aeglustavad ka lääne poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonid, teatab iltalehti.fi.
Soomlane on seisukohal, et Venemaal ei ole jõudu ega võimalust rünnata Rootsit, rääkimata Soomest, ning kui need kaks riiki tahavad astuda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO-sse, siis ei saa Venemaa seda takistada.
Rootsi sõjaline survestamine või isegi selle territooriumi ründamine oleks tõhus pidur Soome NATO liikmelisusele, sest Soomel oleks väga raske Rootsit mitte aidata. NATO ei võta sõjas olevaid riike liikmeks. Vähemalt takistaks rünnak Rootsil NATO-ga liituda.
Soome kindralmajor jätkas, et veebruari lõpus Ukraina vastu agressioonisõda alustanud Venemaa ressurssidest ei piisaks Rootsi ründamiseks.
Lisaks on Rootsi rünnakute eest hästi kaitstud oma geograafilise asukoha tõttu. Rootsi ja Venemaa vahele jääb Soome, mis ei ole Rootsi kombel ajateenistust kaotanud ja on muidu oma relvajõudude väljaõppe eest hästi hoolt kandnud. Lisaks kaitsevad Rootsit Läänemeri ja Balti riigid.
«Venemaa probleemiks on see, kuidas ta saaks Rootsit sõjaliselt ähvardada. Venemaal pole Rootsiga maismaaühendust. Teisisõnu, kui ta sooviks saata oma sõdurid Rootsi, peaksid need liikuma üle Soome, mis ei ole soomlaste vastupanu tõttu lihtne ülesanne,» selgitas Toveri, vaadates läbi erinevad võimalused, mis ründajal oleks.
Ta märkis, et Venemaal ei ole praegu suutlikkust dessantväelastega rünnakut teha.
«Enne sõda oli neil põhimõtteliselt võimalus dessant sooritada. Ukrainas on olnud näha, et ka pataljonid pole suutnud midagi saavutada,» nentis asjatundja.
Ta lisas, et Venemaa jaoks oleks Rootsi ründamine hiiglaslik operatsioon. Esmalt tuleks venelastel alistada Rootsi õhuvägi ja saada õhuruum oma kontrolli alla. Venemaa ja Rootsi vahemaa on üsna pikk, mis raskendab venelastel sõjalennukite kasutamist.
Operatsioonile tuleks koondada suurem osa Venemaa õhujõududest ja isegi siis esitaks see väljakutseid. Ukrainas toimuv on näidanud, et venelased ei oska nõudlikke ja täpseid õhuoperatsioone läbi viia.
Lisaks õhuväe alistamisele nimetas Toveri ka õhutõrjet, et ründajad saaksid õhuruumi domineerida.
«Siis tuleks dessantväelased lennukitelt Rootsi pinnale visata ehk teha õhudessant. Tagada õhutoetus ja hakata väeüksusi juurde transportima. Tagatud peab olema ka sõjamasinate hooldus ning sõdurite varustamine toidu ja laskemoonaga. See oleks pikk ja väga nõudlik operatsioon, milleks Venemaa võimeline ei ole,» selgitas soomlane.
Toveri sõnul oleks ka Vene meredessant Rootsis määratud läbikukkumisele, kuna Venemaa Balti laevastik ei ole piisavalt suur ja tugev, et seda teha.
«Ojamaa saart saab pidada Rootsi kõige haavatavamaks kohaks, aga Venemaa Balti laevastiku merejalaväelased sõdivad praegu peamiselt Ukrainas ja neil ei lähe seal eriti hästi. Venemaa dessantlaevad on peamiselt Mustal merel. Varustus ja väed tuleks transportida tagasi Läänemerele ning luua tugev maavägede diviis, mis toetaks dessanti. Kõik see nõuab väga pikka ettevalmistusperioodi, rootslased saaksid sellest ammu teada ja oleksid valmis,» selgitas Toveri.
:format(webp)/nginx/o/2022/04/13/14482618t1h181d.jpg)
Ta jätkas, et Venemaa ei suuda korraga transportida Ojamaale piisavat arvu sõdureid, et saart vallutada ja enda käes hoida. Rootslased ei laseks ühelgi Vene sõduril Ojamaale jalga tõsta.
Soome kindralmajori sõnul on Venemaal teoreetiline võimalus tekitada allveelaevadega Läänemerel ja Rootsi vetes segadust. Venelased peavad võtma allveelaevad, sest pealveelaevadega ei oleks Venemaal NATO poolt tugevalt kontrollitud Läänemerel mitte mingit võimalust.
«Ka see poleks Venemaale lihtne. Tõenäoliselt on neil Balti laevastikus hetkel üks töökorras allveelaev. Rootslastel on rohkem ja paremaid laevu. Muidugi võiks Venemaa oma teiste laevastike laevu piirkonda viia, kuid see oleks siiski logistiliselt keeruline operatsioon,» teatas soomlane.
Toveri sõnul oleks venelaste jaoks halb variant ka õhurünnak, sest selleks tuleks Vene sõjalennukitel liikuda mitusada kilomeetrit mööda Soome lahe kitsast õhukoridori, enne kui Rootsi jõuavad.
«See tähendab, et venelased ei saa rootslasi üllatada. Rootsi õhuvägi on piisavalt suur ja tugev, et nad suudaksid venelaste tegevust blokeerida ja neile suuri kaotusi tekitada. Venemaa ei saa endale sellist kaotust lubada,» nentis Toveri.
Rootsi Ojamaa saar on mänginud viimasel ajal julgeolekupoliitilistes aruteludes suurt rolli. Rootsi suurendas seal jaanuaris sõjalist valmisolekut ning märtsis toimusid saarel Rootsi ja Soome mereväe ning õhuväe ühised suurõppused. Nende ajal rikkusid neli Vene sõjalennukit Rootsi õhuruumi Ojamaast läänes.
Pekka Toveri tõdes, et kui Venemaa otsustaks proovida Ojamaad vallutada, oleks see Vene sõduritele enesetapumissioon.
«Ojamaa randa on lihtne pääseda. Aga edasi? Kui paar merejalaväelaste pataljoni saarele jõuab, vajavad nad lisavarustust. Arvan, et rootslased suudavad venelased tagasi lüüa ja kontroll saarel jääb nende kätte,» teatas Soome sõjaline ekspert.
Rootslastel on sõjalaevu, maa- ja õhuvägi. Vene vägede teenindamine ja ülalpidamine Ojamaal muutuks Toveri sõnul kiiresti võimatuks. Seda mõjutaks tugevalt ka see, et rootslastel on oma riigi piirkondadest alati hea ülevaade.
Toveri jätkas, et Läänemere ääres on ka Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu ning NATO luure, seega on nii neil riikidel kui NATO-l täielik ülevaade venelaste sammudest, näiteks sellest, millal sõjalennukid õhku tõusevad ja kus asuvad sõjalaevad.
«Kui Venemaa otsustaks tõesti Rootsit rünnata, siis oleks see Vene sõduritele enesetapumissioon,» teatas soomlane.
Kui Venemaa maa-, mere- või õhurünnak ei õnnestu, jääksid Toveri sõnul alternatiiviks kaugmaaraketid. Venemaa kasutaks arvatavalt mereväe Kalibri rakette ja Iskanderi raketisüsteeme.
«See oleks siis üksikute rakettide tulistamine. Venelased on Ukraina vastu kasutanud juba üle 1400 raketi. Venemaal ei ole suutlikkust rakette väga kiiresti välja vahetada ja juurde toota ning need saavad kindlasti otsa,» teatas Toveri.
Venemaal ei jätku rakette, mille abil saaks tekitada nii palju hävingut, et rünnaku sihtmärk satuks hätta ja peaks tegema poliitilise otsuse, mis oleks Venemaale kasulik.
Toveri hinnangul on Venemaal vähe võimalusi ja relvastust, et Rootsit sõjaliselt rünnata. Tema sõnul tuleks võimalikuks rünnakuks Venemaal teistes kohtades olevad üksused täielikult ümber rühmitada ja see võtaks kaua aega.
Kui sõda Ukrainas peaks varsti lõppema ja mindaks ajas aasta edasi, siis ei oleks Venemaal ikka veel ressursse mõne teise riigi ründamiseks. Rootsil oleks siis veel aasta aega, et olukorra arenemist jälgida.
Soomes on korduvalt analüüsitud varianti, et Venemaa ründab Rootsit üle Põhja-Soome. Pekka Toveri on kindel, et Venemaal ei jätku selliseks rünnakuks ressurssi tõenäoliselt aastateks.
Selliseks operatsiooniks oleks Venemaal eelkõige kaks motoriseeritud jalaväebrigaadi Soome piirist põhja pool. Üks neist on 200. merejalaväebrigaad dessantüksustega Petsamos ja teine 80. jalaväebrigaad Alakurtis. Lisaks on piirkonnas 61. merejalaväe brigaad.
Toveri tõstis esile, et nendel tingimustel suudab Venemaa tavaolukorras Koola piirkonda kaitsta, aga mitte mõnda teist riiki rünnata. Nüüdseks on teada, et Petsamo brigaad on osalenud väga hävitavates lahingutes Ukrainas ja 61. merejalaväe brigaad on seni Ukrainas. Venemaa saaks kasutada ainult Alakurti üksust.
«Ukrainlased hävitasid Venemaa 200. merejalaväebrigaadi täielikult ja selle taastamine võtab aastaid. Kui selle väega proovida liikuda läbi Soome Lapimaa Rootsi suunas, ei saa neile viia lisavarustust. Soome ja Rootsi koos hävitaksid selle brigaadi,» teatas Toveri.
Selleks, et rünnak läbi Soome Rootsi õnnestuks, peaks Venemaa tooma sinna palju suuremad sõjajõud.
Piisava tugevuse korral võiksid venelased proovida liikuda üle Põhja-Soome Rootsi suunas, kuid ka siis poleks tingimused head.
«Lapimaa looduskeskkond on karm ja on pikad vahemaad. Seal liikumine võtaks kaua aega ning nii Soome kui Rootsi teaksid ammu, et Vene väed on liikvel, ja oleksid valmis. Rootsi ründamine läbi Soome Lapimaa poleks Vene relvajõududele pühapäevane piknik,» selgitas Soome kindralmajor.
Toveri andmetel võitleb Ukrainas 75–85 protsenti Venemaa väeüksustest ning nad on kandnud suuri kaotusi.
«Venelased on Ukrainas kaotanud 20–30 protsenti oma sõduritest ja varustusest, sõdijad on hakanud väsima. Kui sõda läbi saab, siis on nende taasvarustamine keeruline töö, sest Venemaa sõjatööstusel on lääne kehtestatud sanktsioonide tõttu teatud asjadest ja materjalist hakanud puudus tekkima,» jätkas Toveri.
Ta viitas Venemaale kehtestatud sanktsioonidele, mille tõttu Venemaa ei saa läänest näiteks laskemoona komponente. Osal andmetel pidi Venemaa sulgema oma suurima tankitehase, kuna sinna ei jõua enam lääne elektroonika.
Kinnitamata andmetel kaotas Venemaa möödunud nädalal Ukraina sõjas umbes 600 tanki.
Toveri sõnul tegeleb Venemaa teiste riikide hübriidmõjutamise ja ähvardamisega.
«Venelaste jaoks oleks suur kiusatus tulistada paar raketti ja öelda, et nad kuulutavad Rootsile sõja. Nad võivad ähvardada ka tuumarelvadega. Nende kasutamine tuumarelvavaba EL-i riigi vastu pole aga sugugi tõenäoline,» nentis Soome sõjaväelane.
Toveri tõi esile ka Rootsi kaitseväe negatiivsed aspektid.
Rootsi hakkas pärast külma sõda 1990. aastatel oma kaitsevõimet vähendama ja kaotas ajateenistuse. Kui Venemaa 2014. aastal Krimmi okupeeris, alustas Rootsi oma kunagi laiali saadetud kaitseväe taasülesehitamist. Pekka Toveril on Rootsi sõjaväest selge pilt: üksusi ja sõdureid on veel vaja.
«Kaitseväe kaotamine ühe päevaga on lihtne, kuid selle taasloomine võtab aega. Rootsil on hästi koolitatud üksused, kuid neid on liiga vähe,» teatas Toveri.
Soomlase andmetel ei ole Rootsi õhuväel samasugust õhk-maa võimekust kui näiteks Soomel. Ka pole Rootsi eriti uut relvastust hankinud. Näiteks jätab soovida Rootsi mereväe õhutõrjevõime, sest laevadel ei ole rakette.
Toveri arvates peavad rootslased oma kaitseväge veel arendama, puuduolevaid relvasüsteeme soetama ja uusi üksusi looma, et suuta kaitsta Rootsit, mille pindala on 450 295 ruutkilomeetrit. Samas võtab see kõik aega.