VIDEO ⟩ Ukraina president Zelenskõi intervjuus CBS-ile: töötan pimedas, kuna lambivalgus võib reeta asukoha
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. aprill 2022, 10:44
/nginx/o/2022/04/12/14479583t1h29b8.jpg)
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rääkis oma tööst sõjaajal USA uudistekanali CBS reporterile Scott Pelleyle.
Zelenskõi sõnul on ta Kiievis presidendilossis ning pidevalt ihukaitsjatest ja sõduritest ümbritsetud. Ta töötab pimedas, kuna lambivalgus võib reeta venelastele ta asukoha, mis võib kaasa tuua ka pommitamise.
Intervjuud Zelenskõiga näitab CBS oma saates «60 minutit».
Pelley sõnul on Ukraina presidendi residentsi aknad kaetud ja hoone igast küljest mitmekordselt valvatud ja kaitstud, kõik kaitsjad on hambuni relvastatud.
Zelenskõi sõnul on tema ja kaitsjate mureks, et Vene lennukid võivad teha paleele rünnaku. Kui see tõesti peaks aset leidma, siis lossi all on tugev keldriosa, kus asub varjend.
Venemaa algatas Ukraina vallutussõja 24. veebruaril ja alates sellest on Zelenskõi kogu oma kaaskonnaga olnud presidendipalees. Vahel on ta käinud ka väljas videoid tegemas, et nende abil rahvast innustada.
Pelley küsis Zelenskõilt, kas on raske pimedas töötada, ning Ukraina president vastas, et sõja tingimustes teist võimalust ei ole.
Zelenskõi sõnul soovitasid nii USA kui Prantsusmaa sõja lahvatades tal põgeneda, nad olid valmis ta Ukrainast välja viima kas Washingtoni või Pariisi, kuid ta keeldus. Tema sõnul on presidendi kohus karmis olukorras olla koos oma rahva ja Ukraina eest võitlejatega.
«Mul puudub sõjaline väljaõpe ja ma kindlasti ei ole nii tugev kui eesliinil olevad sõdurid, kuid ma ei karda kedagi,» teatas Ukraina president kanali CBS esindajatele.
Zelenskõi lisas, et ta on Ukraina president, ta on andnud vande ja tal on kohustused. Lisaks on tal oma perekonna ja suguvõsa tugi.
/nginx/o/2022/04/12/14479585t1h7432.jpg)
«Kui ma ei oleks president, ei oleks ma ka lahkunud, vaid oleksin kodumaa eest võidelnud. Tahan, et Ukraina on iseseisev demokraatlik riik, kus mina, mu pere ja kõik ukrainlased saaksid rahulikult elada,» jätkas Ukraina president.
Zelenskõi lisas, et kui ta peaks praegu valima, kas põgeneda või minna lahingusse, siis valib ta viimase.
Pelley sõnul teadis koomikust president Zelenskõi, mida rahvas vajab, ta süstib oma sütitavate kõnedega ukrainlastesse võitlustahet. Ka Ukraina presidendil on suur roll selles, et Vene väed ei saanud Kiievit ega kogu Ukrainat välksõjaga kätte.
Pelley lisas, et praeguses olukorras on Zelenskõi mees, kes seisab Vene armee ja vaba maailma vahel.
9. aprillil avaldas Ukrainale ja Zelenskõile toetust Briti peaminister Boris Johnson, kes külastas Kiievit ja kohtus Ukraina presidendiga. Suurbritannia annab Ukrainale veel sõjalist ja finantsabi.
Venemaa võimude teatel tõid nad väeüksused Ukraina pealinna Kiievi juurest ära ja need suunataks Donbassi, kus Donetski ja Luhanski rahvavabariigid vajavad vabastamist. Lääne tõlgenduses tähendab see nende alade vallutamist ja Venemaaga liitmist.
Ägedad lahingud käivad seni Aasovi mere äärses Mariupolis, mille Vene väed on mitmest küljest ümber piiranud. Üle 160 000 tsiviilelaniku jäi linna lõksu, neist on kohalike võimuesindajate hinnangul kaotanud elu vähemalt 10 000.
Lääne vaatlejate hinnangul üritab Venemaa Ukraina ida- ja lõunaosas kasvõi väikese võidu saavutada, et oleks, millega 9. mail Moskvas Punasel väljakul toimuval võidupüha paraadil kiidelda. Venemaal tähistatakse 9. mail võitu teises maailmasõjas alistatud Natsi-Saksamaa üle.
Saksamaa kapituleerus 8. mail kell 22.43 Kesk-Euroopa aja järgi. Nõukogude Liidus Moskvas oli siis 9. mai kell 00.43 ja selle tõttu tähistati nii nõukogude ajal kui tähistatakse nüüd Venemaal võidupüha 9. mail.
Map of the approximate situation in Ukraine as of 00:00 UTC 12/04/22.#UkraineCrisis #UkraineUnderAttack #Breaking #Kyiv #Kharkiv #Odesa #UkraineRussiaWar pic.twitter.com/AeVtN4DEHN
— Ukraine War Map (@War_Mapper) April 12, 2022