:format(webp)/nginx/o/2022/04/08/14472000t1h4c54.jpg)
Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri ja Venemaa presidendi Vladimir Putini võrdlemisest on saanud Ukraina sõja osa. Lääne sõjandusekspertide ja ajaloolaste sõnul teeb Putin Ukrainas samu vigu, mida Hitler tegi teise maailmasõja ajal Euroopas.
Neid Hitleri vigu on Putin teinud Ukrainas (2)
Selle nädala alguses esitas Poola peaminister Mateusz Morawiecki Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile väljakutse, seades pressikonverentsil kahtluse alla Macroni suhtluse Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Morawiecki sõnul ei pea keegi Hitleriga läbirääkimisi. See oli viide Putinile.
20. sajandi esimesel poolel usuti, et Adolf Hitleriga saab läbirääkimisi pidada ja kokkuleppele jõuda. Lisaks arvati Euroopa riikides, et Hitler ei ole radikaal.
«See oli soovunelm. Hitleri režiim muutus ainult radikaalsemaks ja tekitas kaose, misjärel polnud enam võimalik temaga läbi rääkida,» ütleb Helsingi ülikooli teadlane Oula Silvennoinen.
Tema sõnul oskas Hitler avalikel esinemistel luua oma ideedest ja eesmärkidest sellise kuvandi, nagu läänele sobis. Silvennoineni arvates oli nii Hitleris kui on Putinis mängurit.
Poola peaminister Morawiecki polnud esimene ega viimane, kes Putinit Hitleriga võrdles. Kaht võimuahnet meest on Ukraina sõja ajal mitmel korral võrreldud. Kahe juhi nime kokkupanekul saab nime Putler ja sõja vastu protestijad on pannud kokku Hitleri ja Putini näo, kasutades seda plakatitel.
Kahe diktaatori sarnasuste otsimine ja kokku panemine ei ole uus.
Sarnaseid võrdlusi tehti näiteks Gruusia sõja ajal, mis kestis 1.–12. augustini 2008, ja pärast Krimmi poolsaare okupeerimist 2014. Kui Venemaa saatis sõdurid 2015 Süüriasse, nimetati The New York Timesi arvamusartiklis Venemaad ebaseaduslikuks riigiks.
Silvennoineni arvates on need võrdlused loogilised, sest Venemaa ei allu üldreeglitele ega lähtu ratsionaalsusest.
«Tavaliselt on maailmapoliitika ratsionaalne mäng, millest võib aru saada, kuid Venemaa sissetungi on väga raske mõista, kui seda ei vaadata kui hävitussõda läbi Hitleri sõja,» selgitas Soome asjatundja.
Silvennoineni sõnul pole kellelgi selget ettekujutust Venemaa eesmärkidest ning jõu kasutamine tsiviilelanike vastu on totaalne julmus, millest läänel on raske aru saada.
Soome asjatundja lisas, et kui vastast ei suudeta mõista ja temaga ei suudeta läbi rääkida, tunduvad lahendused ja sõja lõpp kauged. Lääs peab tegema kõik, et olukord lõppeks Venemaa selge sõjalise lüüasaamisega.
«Kui venelased saavutavad midagi, mida nad ise võiduks peavad, siis võib tekkida tahtmine jätkata,» sõnas Silvennoinen.
Rohkem kui üks kuu kestnud sõja ajal on tulnud kogu aeg infot, et Venemaa armeel on puudu varusid, toitu ja kütust, mis on maalinud pildi, et Venemaa president Vladimir Putin oli sõjakäiku halvasti ette valmistanud.
:format(webp)/nginx/o/2022/04/08/14471997t1ha3d3.jpg)
«Sõtta minek on üks suuremaid vigu, mis ühendab nii Hitlerit kui Putinit. Hitleri suhtumine liitlastesse ja Saksa vägede vallutatud maadele oli üleolev. Põhjus, miks Saksa armeel Nõukogude Liidu talveks sobiv varustus puudus, oli osaliselt tingitud ekslikust hinnangust sõja kestvuse ja kerguse kohta,» selgitas Soome asjatundja.
Silvennoinen jätkas, et nii Hitler kui Putin alahindasid vastast, pidades teda nõrgaks ja tähtsusetuks, kuid samas ohtlikuks, sest mõlema riigijuhi motoks tundus olevat «vastane tuleb tappa enne, kui ta tapab meid».
Lisaks oli nii 20. sajandi keskel Saksamaal kui on praegu Venemaal vaenlaste suhtes eelarvamusi.
Natsi-Saksamaal oli Nõukogude Liidust kuvand, mille kohaselt arvati, et nõukogude inimesed võtavad neid vastu kui vabastajaid. Umbes samasugune arusaam oli ka Putinil ukrainlastest, keda ta arvas Vene sõdureid kahel käel vastu võtvat. Nii Hitler kui Putin eksisid.
:format(webp)/nginx/o/2022/04/08/14472011t1hc2d7.jpg)
Lisaks Ukrainale on Putin loonud pildi läänlastest, kes on vaimselt nii alla käinud, et ei suuda venelastele vastu astuda.
Vene poliitikakommentaator Andrei Piontkovski ütles juba 2016. aastal Ukraina Euromaidani meediale, et Putin kordas Hitleri vigu, alahinnates lääne reaktsiooni. Piontkovski sõnul oli Putini toonane hinnang see, et tema ega Venemaa ei kaota ühtegi konflikti Lääne vastu.
Nii Hitler kui Putin on oma retoorikaga tekitanud võimsaid emotsioone ja maalinud pildi oma rahvast kui globaalse ohu ohvritest. Kuigi Putinit ei pruugita otseselt fašistiks pidada, ühendab juhte siiski nägemus sellest, kuidas ülemaailmne «kurjus» on süüdi riigi kannatustes.
See oli 1919. aastal Hitleri retoorika nurgakivi ja saja aastaga pole palju muutunud, sest Putini arvates tahab globaalne kogukond Venemaa ja venelased jalge alla tallata ning lääs on Venemaa probleemides süüdi.
Putin on hävitanud oma võimalused saada Ukraina sõjas liitlasi. Aasovi mere äärse Ukraina sadamalinna Mariupoli elanikkonnast on suur osa venekeelne ja seda peeti enne sõda venemeelseks. Nüüd on seda Vene vägede tekitatud humanitaarkatastroof nii rängalt laastanud, et toetus on väga ebatõenäoline.
Putin vajab Ukrainas elavate inimete toetust, et õigustada sissetungi teise riiki, kuid seda ei saa ta kunagi.
«Pole vaja minna palju aastaid tagasi, kui oli aeg, mil Venemaa oli Ukraina venekeelse elanikkonna seas populaarne, ja nad arvasid, et selline suhtumine on seni alles,» ütles Silvennoinen.
Silvennoineni sõnul hindas Putin oma toetust Ukrainas valesti, kuna potentsiaalsed liitlased olid Donbassi operatsiooni tõttu viimase kaheksa aasta jooksul juba selja keeranud.
Hitleril ei olnud kuskil Euroopas sellist toetust, kuid enne kui Natsi-Saksamaa vallutussõja tegelik olemus paljastati, oli Hitler lootusrikas. Saksamaa kavatsused tulid aga kiiresti ilmsiks.
Näiteks Ukrainas võitlesid natsionalistid teise maailmasõja ajal lõpuks nii Hitleri kui ka Punaarmeega.
Järjepidevus ei olnud alati oluline. Hitler süüdistas 1919. aasta paiku juute nii kapitalismis kui kommunismis. Putini retoorika on sama, kuna ta on oma rünnaku õigustamiseks osavalt ära kasutanud Ukraina paremäärmuslasi ja neonatse.
Osa Putini retoorikast meenutab «suurt valet», mida Hitler kirjeldas raamatus «Minu võitlus» («Mein Kampf»). Praktikas tähendab see, et näiteks riigipea valetab kolossaalselt, nii et keegi ei usu, et keegi võib nii ulatuslikult tõde moonutada.
:format(webp)/nginx/o/2022/04/08/14472009t1h5ae4.jpg)
Hitler pani paika ka Putini retoorika ühe nurgakivi: valeuudised. Hitler ja natsid kasutasid lihtsat «Lügenpresse» (tõlkes «valetav ajakirjandus») loosungit, et nõrgendada sõltumatu meedia häält ja jalgealust. Venemaa kehtestas Ukraina sõja ajal seaduse, mis lubab valeinfo levitajaid kuni 15 aastaks trellide taha saata. Valeinfo on Vene võimude silmis see, mis on tõde demokraatlike venelaste ja lääne silmis.
Silvennoineni hinnangul tegid mõlemad juhid propagandat nii tõhusalt, et uskusid lõpuks seda ka ise. Oma propagandasse uskumine koos sõjateateid ilustava lähiringiga viis mõlemad juhid väärarusaamadeni.
«Diktatuurides ei ole tõesel infol kohta. Näiteks Hitleri lähiringkonnas oli riskantne teise maailmasõja lõpu poole tõtt rääkida ning ta ümber oli lõpuks ainult «jah-mehed»,» resümeeris Silvennoinen.
Olukord Putini lähikonnas on sarnane ja arvatakse, et Putin ei saa infot tegelikust olukorrast Ukraina sõjas, vaid talle edastatakse teateid, mis näitavad Vene vägede edukust.
Hitleriga oli teisti, sest ta oli Saksa vägede juht. Putin aga ei ole teinud jõupingutusi Vene vägede juhtimiseks vähemalt operatiivtasandil.
Nii Hitler kui Putin pidasid oma sõjalise missiooni algust edukaks, mis viis aina suuremate ja suuremate eesmärkideni. Hitleri kaasaegne, Nõukogude Liidu isevalitsejast juht Jossif Stalin ütles kord, et Hitler on «geenius, kes ei oska õigel ajal lõpetada».
Putinile on ja Hitlerile oli oma au ja uhkus tähtsamad kui sõdurite elu.
Vene armee on Ukrainas kandnud hinnanguliselt suuri kaotusi ning noorsõdurid on olnud kahuriliha. Noorte sõdurite massilist hukkumist on Putinil pärast sõja lõppu väga raske oma rahvale põhjendada.
Saksamaa diktaator Adolf Hitler algatas teise maailmasõja, kui Saksa väed tungisid 1. septembril 1939 Poola. Sõda lõppes 8. mail 1945 Saksamaa kaotusega.
Venemaa presidendi Vladimir Putini käsul tungisid Vene väeüksused 24. veebruaril 2022 Ukrainasse ja üritasid seda riiki välksõjaga vallutada, kuid see kukkus läbi.
Sõda on kestnud üle ühe kuu. Ukraina pealinna Kiievi juurest on Vene üksused ära viidud, nad rühmitatakse ümber ja saadetakse arvatavalt Donbassi, sest Venemaa uus eesmärk on saada kontroll Donetski ja Luhanski niinimetatud rahvavabariikide alade üle.
A day by day timelapse of the approximate situation of the war in Ukraine so far.
— Ukraine War Map (@War_Mapper) April 7, 2022
The situation at 00:00 UTC each day. pic.twitter.com/8MxF1ndN4y