N, 2.02.2023

Ekspert: sõda Ukrainas on pannud vandenõuteoreetikud uusi teooriaid välja mõtlema

Inna-Katrin Hein
Ekspert: sõda Ukrainas on pannud vandenõuteoreetikud uusi teooriaid välja mõtlema
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Vandenõuteoreetikud usuvad, et meie maailma juhivad salajased jõud. Pilt on illustreeriv
Vandenõuteoreetikud usuvad, et meie maailma juhivad salajased jõud. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Varem koroonateemalisi vandenõuteooriaid levitanud inimesed on nüüd võtnud teemaks sõja Ukrainas, nad seostavad koroonat sõjaga ja mõtlevad välja uusi teooriaid.

Soome Helsingi ülikooli sotsiaalteadlane Jukka Häkkinen on uurinud, miks inimesed usuvad väga erinevatesse vandenõuteooriatesse, kirjutab mtvuutiset.fi.

Häkkineni sõnul hakkas koroonapandeemia algusest 2020. aasta märtsis levima erinevaid teooriaid ja samas suuresõnalist meediakriitikat, et ajakirjanikud valetavad haiguspuhangu kohta. Venemaa algatatud sõda Ukrainas on toonud kaasa selle, et koroonateooriad on jäänud sõjauudiste varju. Samas on osa koroonavandenõude levitajaid nüüd võtnud teemaks ka Ukraina sõja ning üritavad koroonat ja sõda seostada.

Soomlasest asjatundja sõnul ei pea teoreetikud peaaegu samal ajal toimuvaid halbu asju juhuseks, vaid osaks suuremast salapärasest tervikust. Vandenõuaktivistid arvavad, et sõja sildi all toimub midagi muud, mis on ohtlik ja murettekitav.

Vandenõuteoreetikute arvates õigustatakse konfliktiga esmatarbekaupade ja gaasi hindade tõstmist ning see on osa uuest autoritaarsest maailmakorrast.

On neid vandenõuteoreetikuid, kelle arvates tekitati Ukraina valitsuse nõusolekul sõda, et sundida ukrainlasi laskma endale teha koroonasüste.

USA Qanoni vandenõuliikumise arvates on Ukraina ründamise taga USA ekspresidendi Donald Trumpi korraldatud erioperatsioon, mille eesmärk on hävitada Ukrainas tegutsevad salajased viiruselaborid. Venemaa väitel on Ukrainas kümneid USA salajasi bioloogiliste relvade laboreid.

Sügaval vandenõumaailmas elavad inimesed usuvad erinevaid teooriaid, samas kui enamik vangutavad nende peale pead ja naeravad. Mis sunnib inimesi vandenõuteooriaid uskuma ja kahtlema üldtunnustatud faktides?

Soome sotsiaalteadlane Jukka Häkkinen on pikka aega uurinud mõtlemismehhanisme, mis soodustavad vandenõudesse uskumist. Ta on leidnud, et kui inimene usub ühte vandenõuteooriasse, usub ta ka teistesse.

Vandenõuteoreetikute arvates ei ole mitte miski selline, nagu paistab. Tõde on kuskil mujal ja peidetud. Alati on olemas salajased tegutsejad, kes kulisside taga niite tõmbavad, on siis nendeks jõukas eliit, ravimitööstus või juudid.

Soome ekspert lisas, et pragune keeruline aeg on vandenõuteooriate kasvulava. Ärevas ja kaootilises olukorras otsitakse midagi, millele toetuda ja mis annab kontrollitunde.

«Näiteks esimese ja teise maailmasõja ajal olid ennustamine ja tarokaardid väga populaarsed. Vandenõuteooriaid levib ja ennustajatesse usutakse rohkem ühiskonnas, mis on ebastabiilne,» teatas Häkkinen.

Ta lisas, et enamik inimesi siiski ei usu vandenõuteooriatesse ka siis, kui nende elu on pingeline ja raske. Vaatamata uuringutele ei ole sotsiaalteadlased ja psühholoogid leidnud inimestes ühiseid jooni, mis viitavad vandenõuteooriatesse uskumisele. 

Näiteks ei ole see kalduvus seotud inimese hariduse, intelligentsuse või staatusega. Häkkineni sõnul ei pane indiviidi keeruline olukord elus tavaliselt otsima toetust ja abi vandenõuteooriatest. Siiski on neid, kes isiklikus arengukriisis on otsinud vandenõuteooriatest vastuseid.

Üks tegur, mis vandenõudesse uskujaid ühendab, on meediakriitika. Peavoolumeediat nähakse ebausaldusväärsena, ajakirjanikud varjavad fakte ja hirmutavad inimesi. Ohuks peetakse ka teisi autoriteete, näiteks võimuesindajaid.

Samas usuvad vandenõulased sotsiaalmeedias kirjutatut, sest nende taga on inimesed, kes oskavad end näidata asjatundjatena, köites sellega avalikkust. Teoreetikud esitavad oma teooriaid nii, et need on usutavad.

Kui inimene ei usalda ametlikku infot, on tal suurem kalduvus noppida ideid erinevate osapoolte propagandast. Psühholoogias kasutatakse terminit «kinnistunud eelarvamus». Nähtus seisneb selles, et inimene otsib ja propageerib teavet, mis toetab tema enda eelarvamusi.

«Samades ringkondades levitatakse teadlikult erinevaid vandenõuteooriaid. Need, kes vandenõuteooriatest kasu saavad, suunavad oma teabe mõju tõenäoliselt konkreetselt kogukondadele, kes on juba teadaolevalt võimustruktuuride suhtes kriitilised,» selgitas Häkkinen.

Vandenõuteooriad hakkasid massimeedias laiemalt levima 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi algul ning need sarnanevad folkloristilises mõttes seletusmuistendite ja linnalegendidega.

Erinevalt teaduslikest teooriatest on paljud levinud vandenõuteooriad vähe põhjendatud ja irratsionaalsed. Eelduselt järeldusele liikumise asemel on vandenõuteooriatele omane korrastamata faktide kuhjamine. Tihti viitavad vandenõuteooriate autorid ainult või peamiselt üksteisele. Neist puudustest hoolimata võivad vandenõuteooriad kui osavad pettused olla väga püsivad ja laialdaselt tunnustatud.

Vandenõuteooriate teke ja levik on sagedasem järskude ühiskondlike muutuste (riigipöörete, sõdade jmt) ja kriiside (näljahädade, epideemiate jmt) ajal. Vandenõuteooriad võivad tekkida ja levida soovi tõttu leida süüdlane, kes põhjustas elukvaliteedi languse, ning too siis hävitada või talle kätte maksta.

Vandenõuteooriad võivad tekkida ja areneda ka siis, kui mõni oluline sündmus tundub liiga ootamatu või ebatõenäoline, et pidada seda vaid juhuseks või hooletuseks, ning vastav teooria saab sellele siis pakkuda usutavamaid põhjusi.

Märksõnad
Tagasi üles