Peale nelja aasta pikkust kohtusaagat õnnestus mehel oma kodu puuküürnikest vabastada (1)

Heveli Tuisk
, REPORTER- TOIMETAJA
Copy
Pärandiks saadud maja.
Pärandiks saadud maja. Foto: Kuvatõmmis «Pealtnägija» saatest

2019. aasta sügisel tegi «Pealtnägija» loo peredraamast, kus kohtu praak takistas pärijal oma vennalt maja kätte saamast. Tänaseks on neli aastat kestnud saaga lõppenud ning isalt pärandi saanud Margus sai esimest korda jala oma majja tõsta.

2019. aasta sügisel avaldas «Pealtnägija» loo ühest ebameeldivast peredraamast, mis on osaliselt tänu saate tegijatele lõpuks õiglase lahenduseni jõudnud.

Loo üks tegelane oli Vello, kellel sündis esimesest suhtest kaks poega – Olev ja Veiko – ning teisest suhtest poeg Margus. Koos Margusega hakkaski isa Vello Kuressaare külje alla Kudjapele maja ehitama.

Peale pikka tööd ja vaeva valmis 250-ruutmeetrine kahe korrusega maja. Alumisel korrusel elasid vanemad ja ülemisel Margus oma perega.

Kahjuks läksid Marguse vanemad lahku ning Vello iseloomu tõttu oli ka Margusel raske isaga ühe katuse all elada. Seetõttu lahkus peale ema ka tema oma perega sellest majast. Isaga aga suhted säilisid.

Olukorda hakkas ära kasutama Vello vanim poeg Veiko, kes ujus vaikselt isa külje alla ning kolis lõpuks «ajutiselt» oma perega isa juurde sisse. Mees väitis, ehitab oma maja ning vajab vaid mõneks ajaks ulualust.

Marguse andmetel polnud tema vennal aga töödki, pigem olevat ta elatunud isa pensionist ning nii-öelda ajutine elukorraldus oli kestnud juba kümme aastat. 

Margus rääkis, et isa oli palunud temalt ja emalt abi, et Veikost lahti saada, ning nimetas vanemat poega lausa pätiks.

Isa jäi aga kahjuks haigeks ja suri. Vello oli teinud juba poolteist aastat enne surma testamendi, millega pärandas maja Margusele. Teine mõtteline pool kuulus Vello abikaasale, Marguse emale, kes loobus sellest poja kasuks.

Veiko keeldus siiski majast välja kolimast ja elas seal puuküürnikuna sees. Ta sülitas suulistele ja kirjalikele lubadustele sealt ära tulla. Isegi isa pangakonto oli tühjaks tehtud ning matuste jaoks ei jätkunud sentigi.

Kõik isa säästud, ligikaudu 15 000 eurot, olid kaardi pealt vähehaaval välja võetud, 330 euro kaupa, sest selline oli kaardi päevalimiit.

Margus läks vennaga lõpuks nii tülli, et võttis appi advokaadi. Kuigi juba 2018. aastal sai Margus Pärnu maakohtus õiguse, siis hiljem Tallinna ringkonnakohus tühistas selle otsuse, sest samas majas elanud Veiko abikaasat kohtusse ei kutsutud. See olevat aga suur menetlusõiguse rikkumine.

Nii hakkaski kogu kohtusaaga uue ringiga esimesest kohtuastmest uuesti pihta. 

Nüüd, neli aastat hiljem kirjutab Margus «Pealtnägijale», et tal õnnestus lõpuks maja puuküürnikest vabastada ning ta sai võimaluse oma territooriumi külastada.

«Maja on üllatavalt heas korras. Ilmselt sellepärast, et neil esialgu ei olnud ikkagi plaani niisama välja kolida. Üle nelja aasta kestnud saaga ootamatu lõpp on jõudnud nüüd alles kohale. Esimesed päevad, kui kohtutäitur oli mulle maja võtmed üle andnud, ei suutnud ma endiselt uskuda, et see on nüüd tõesti läbi,» kommenteeris Margus olukorda «Pealtnägijale».

«Kõik need neli aastat sai talutud mõnitamisi ja alatut laimu,» jätkas ta. «Vahel tundus tõesti ainukese lahendusena see maja lihtsalt põlema panna, sest tundus, et õiglus ei pääsegi võimule. Minu silmis on Eesti kohtusüsteem täiesti jõuetu. Aus inimene peab oma vara kättesaamiseks maksma viiekohalisi summasid, mida ei ole lootustki tagasi saada, samal ajal vastaspool saab piiramatult riigitoetust ja kasutab kõiki võimalusi kohtumõistmise venitamiseks. Õnneks on see kõik lõpuks läbi ja minu puugid peavad endale järgmise ohvri valima.»

«Siinkohal tahan tänada kohtutäiturit, kes suutis talle mõistuse pähe panna. Tahan südamest tänada «Pealtnägija» meeskonda, tänu kellele tulid mulle ligi isegi täiesti võõrad inimesed ja avaldasid mulle toetust. Ja loomulikult tänan ka oma peret, sugulasi ja sõpru,» lisas Margus tänulikult.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles