N, 2.02.2023

KAS TÕESTI? ⟩ Brittide uuringu järgi on maskide kandmine ja isolatsioon põhjustanud väikelaste taandarengu

Triin Roos
, Ajakirjanik
Brittide uuringu järgi on maskide kandmine ja isolatsioon põhjustanud väikelaste taandarengu
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Väikelapsed, kes on elanud kogu oma elu pandeemiaajal, on harjunud maske kandvate täiskasvanutega, kuid laste sotsiaalses arengus ilmnevad puudujäägid. Pilt on illustreeriv.
Väikelapsed, kes on elanud kogu oma elu pandeemiaajal, on harjunud maske kandvate täiskasvanutega, kuid laste sotsiaalses arengus ilmnevad puudujäägid. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Väikelaste areng tekitab muret, sest nad on pikalt olnud kodus isolatsioonis ning näinud oma elus peamiselt maskidega kaetud inimeste nägusid, väidab Ofstedi peainspektor Amanda Spielman. Maskita näod tekitavad lastes segadust, kuna nad ei ole harjunud nägema näos peegelduvaid emotsioone. Samuti on lastel probleemiks piiratud sõnavara ja multifilmitegelase häälega rääkimine.

Inimese nägu on ainulaadne suhtlusvahend, sest näoilmed peegeldavad otseselt meie tundeid ja mõtteid. Briti hariduse, lasteteenuste ja -oskuste standardite ameti Ofsted juht tõdeb, et Briti väikelaste areng on murettekitav just näo või õigemini näotuse pärast, vahendab BBC.

Inimese näo unikaalsusest kirjutas juba 1872. aastal Charles Darwin oma teoses «Emotsioonide väljendumine inimesel ja loomadel». Ent nüüd asjast lähemalt läbi Covidi prisma.

Ofstedi peainspektor Amanda Spielman kirjutab laste taastumist käsitlevas aruandes, et pärast pandeemiat on väikelaste areng olnud eriti murettekitav ning ees seisab hulk tõsiseid probleeme. Aruandes öeldakse, et lasteaedades on märgatud väikelapsi, kellel on piiratud sõnavara ja raskusi näoilmete mõistmisega.

Aruanne põhines tänavu aasta jaanuaris ja veebruaris Inglismaal läbi viidud testidel, milles osales juhuvaliku alusel 70 lasteasutust. BBC vestlussaates ütles Spielman, et raport paljastas mitmesuguseid väikelaste probleeme, mille hulka kuulus ka raskus omandada oskus iseseisvalt potil käia.

Spielman tõdes: «Me näeme lastel raskusi omavahelises suhtlemises ja sotsiaalses enesekindluses. Lapsed ei ole nii arenenud, kui me nende vanuses neilt tavaliselt ootame. Näeme probleeme ka füüsilises arengus – roomamises, kõndimises, ja sellega võib olla seotud ka väikelaste suurem rasvumine.»

Laps õppimas tähti. Pilt on illustreeriv.
Laps õppimas tähti. Pilt on illustreeriv. Foto: Dominic Lipinski, Scanpix

Aruandes öeldakse, et mõned väikelaste hooldajad väitsid, et näomaskid on avaldanud negatiivset mõju väikelaste keelelisele arengule ja suhtlemisoskusele. «Kaheaastaseks saavaid lapsi on kogu elu ümbritsenud maske kandvad täiskasvanud ja seetõttu ei ole nad kuigivõrd näinud huulte liigutusi ega suu kuju,» öeldi Ofstedi briifingul.

Ühes lasteaias tõdeti, et lapsed on hakanud rääkima häältega, mida teevad multifilmide tegelased, keda nad pidevalt ekraanil nägid. Spielman nentis: «Ma arvan, et küsimus on lastega otseses vestlemises ja suhtlemises ning neile selliste tegevuste tutvustamises, kus nad suhtlevad teiste laste ja täiskasvanutega.» Ta lisas, et lasteaiad ei ole rahul kõne- ja keeleteraapiaga ning juurdepääsuga vaimse tervise teenustele.

Boltonis asuva Eagley lasteaia omanik Julie Robinson rääkis BBC saatele «Breakfast», et on märganud erinevust kogu pandeemia aja lasteaias käinud ja kodus olnud laste vahel. «Lapsed on näinud ainult vanemaid ja kodu, aga nad ei ole käinud õues suhtlemas, sõpradega kohtumas ega pidudel. Seega võtab nendel lastel, eriti väikelastel, lasteaeda sisse elamine palju aega,» ütles Robinson.

Bristolis asuva Kings' Foresti põhikooli õppealajuhataja Helen Porter ütles eetrivestluses BBC-le: «Väga väikestele lastele on mängukogemuse ja -võimaluse puudumine ümbritseva maailma avastamiseks avaldanud väga tugevat mõju.» Porter avaldas: «Minu jaoks oli masendav, et meie lasteaia lapsed ei teadnud pikka aega, milline ma ilma näomaskita välja näen, ega teadnud, kuidas lugeda näoilmeid ja luua suhteid.» Õppealajuhatajad väljendasid muret ka kooli astuvate laste pärast, kelle kõne ja keele areng on nende sõnul normaalsest arengust maas.

Ofsted leidis ka, et pandeemia mõjutab jätkuvalt õpilaste teadmisi ja ka nende võimet areneda. Inspektsioon märkis kokkuvõttes, et nägi lasteaedades ja koolides palju tõeliselt head tööd, kusjuures enamik haridusteenuste pakkujaid kasutas erinevaid abiprogramme, et täita lünki õpilaste teadmistes ja oskustes.

James Bowen koolijuhtide ametiühingust NAHT kutsus valitsust üles toetama vähekindlustatud peresid ja investeerima tugiteenustesse, nagu kõne- ja keeleteraapia. Briti haridusministeeriumi pressiesindaja ütles, et ministeerium on investeerinud peaaegu 5 miljardit naela abijuhendamisse, koolide täiendavasse rahastamisse ning õpetajate ja koolitajate ettevalmistusse.

Briti valitsus on teatanud, et jätkab investeerimist haridusse.

Märksõnad
Tagasi üles