Ukraina major: Venemaa uus suurrünnak algab 2 nädala pärast, võtame välissnaiprid kahel käel vastu

Ukraina sõdurid 6. aprillil 2022 Kiievi-lähedases Irpinis, mille Ukraina üksused said oma kontrolli alla 1. aprillil 2022. Linn on saanud Vene rünnakutes rängalt kannatada ja Vene sõdurid tapsid tsiviilelanikke Foto: AP Photo/Felipe Dana/Scanpix

Ukraina major Serhi Filipov on uurinud novembrist 1939 kuni märtsini 1940 kestnud Soome talvesõja ajalugu ning soomlaste strateegiat ja taktikat. Seda õpetati Nõukogude Liidu Leningradi sõjaväeakadeemias, kus ta õppis ja mille lõpetas 1980. aastatel.

Praegu 60-aastane Filipov võitleb oma endiste õpingu- ja sõjaväekaaslaste vastu. Ta on pensionilt tagasi aktiivteenistusse tulnud kaks korda, et kaitsta Ukrainat Vene vägede eest, kirjutab is.fi. 

Kiievi regionaalkaitserügemendi juht Filipov näeb Ukraina sündmustes palju sarnasusi Soome talvesõjaga.

«Meie, ukrainlaste võitlusvaim on sama tugev, kui oli soomlastel talvesõjas. Soomes olid oma separatistid, Terijoki valitsus, nagu Ukrainas on Venemaa poolt toetatud Donetski ja Luhanski «rahvavabariigid»,» selgitas Ukraina major.

Soome Demokraatlik Vabariik (soome keeles Suomen Kansanvaltainen Tasavalta) oli Nõukogude Liidu poolt talvesõjas okupeeritud Soome maa-alade propagandistlik nimetus. Vabariik kuulutati välja 1. detsembril 1939 Terijokil (praegune Zelenogorsk Venemaa Leningradi oblastis) ja rohkem tuntaksegi seda moodustist Terijoki valitsuse nime all. Nukuvalitsuse juht oli Otto Ville Kuusinen (vene keeles Otto Vilgelmovitš Kuusinen). Ainsana tunnustas seda vabariiki Nõukogude Liit, mis oli selle ise moodustanud.

Kiievi regionaalkaitsejõududel oli 24. veebruaril puhkenud sõja alguses suur roll. Kiievisse olid imbunud Vene sõdurid, kes olid diversandid.

Nad tulid sõja esimesel päeval peidupaikadest välja ja ründasid Kiievis sõjaväelisi objekte. Filipovi sõnul olid saboteerijad Süüria kogemusega palgasõdurid.

«Esimesel päeval pidasime mõnes kohas tõelisi lahinguid,» meenutas Filipov.

Ukrainlased reageerisid ohule kiiresti. Ida-Ukraina lahingukogemusega veteranidele jagati Kalašnikovi automaatrelvi. Veteranid sõlmisid lepingu, millega liitusid regionaalsete kaitsejõududega ja võitlesid diversantide vastu.

Fillipovi sõnul oli Kiievis 300–500 diversanti, kes likvideeriti nädala jooksul. Seejärel osalesid Kiievi piirkonnas elukutseliste sõjaväelaste kõrval lahingutes reservväelastest komplekteeritud regionaalsed kaitsejõud.

Fillipovi sõnul lahendas lahing pealinna Kiievi pärast kaks probleemi.

«Esiteks osalesid kõik Kiievi elanikud Kiievi kaitsmises. Teiseks ei saanud ründaja aru, kuidas ukrainlased nendesse suhtuvad ja mida neist arvavad. Nad eeldasid, et Ukraina tahab tõesti Venemaaga ühineda ja ukrainlased tervitavad neid. Venelastele oli suur pettumus, et ukrainlased astusid nende vastu,» selgitas Ukraina major.

Aprilli alguseks on Vene väed Kiievi ümbrusest taandunud ja pealinnas pole umbes nädal aega olnud Vene vägede õhurünnakuid. Filipov soovitab Kiievist põgenenud inimestel veel mitte naasta.

«Venemaa uus suurrünnak algab kahe nädala pärast. Probleem on see, et neil on liiga palju rakette alles. Nad tulistavad neid laevadelt ja Valgevenest. Meie õhutõrje tegutseb iga päev oma võimekuse piiril,» sõnas Filipov.

Fillipovi sõnul tunneb ta Vene sõjaväelasi ja sõjapidamist. Neid iseloomustab skeem. Käsud tulevad ülalt ja neid täidetakse olenemata olukorrast.

«NATO riikide ja ka Ukraina armee tegutseb teisiti kui Venemaa oma. Võimaldame sõduritel ja juhtidel teha iseseisvaid otsuseid vastavalt olukorrale. Vene armees liigub info aeglaselt kõrgematelt komandöridelt alla ja vaid need otsustajad tohivad anda käske. Nende käsuahel on paindumatu,» nentis Ukraina sõjaväelane.

Filipovi sõnul on Vene väeüksused teinud Ukrainas info liiga aeglase liikumise tõttu järjekindlalt samu vigu.

«Keegi ei tea, miks nad nii võitlevad, aga me ei takista neil seda tegemast. Meile on nende vead kasulikud,» nentis major Filipov.

Filipovi arvates ei jää venelaste teine rünnakulaine viimaseks. «Arvatavalt toovad nad tanke ja sõdureid Siberist ja Kaug-Idast juurde. Uuralites on sõjamasinate parandamiseks metalle,» jätkas Filipov.

Ta on lääneriikide abi eest Ukrainale tänulik, kuid nad vajavad veel relvastust, et Vene väed Ukrainast välja ajada.

«Õhutõrjesüsteeme, kuuliveste, kaitsekiivreid, Javelini tankitõrjeraketisüsteeme ja muud sõjas vajalikku. Lisaks võtame kahel käel vastu välissnaipreid, ka soomlasi, kes on talvesõjast nii mõndagi õppinud,» teatas ukrainlane.

Filipovi sõnul jookseb kogu Euroopa rindejoon Ukrainas. «Kui venelased võidavad, siis liiguvad nad üle Euroopa ja lõpuks on Portugalis Lissabonis,» sõnas major Filipov.

Tema silmis lõppeb sõda siis, kui Moskvas saab õlle eest maksta grivnades. Grivna on Ukraina rahaühik ja jaguneb 100 kopikaks. Üks Ukraina grivna võrdub 0,031 euroga.

The approximate change of the situation in Ukraine over the last 7 days.

0000 UTC Wednesday 30/03 --> 0000 UTC Wednesday 06/04.#UkraineCrisis #UkraineUnderAttack #Breaking #Kyiv #Kharkiv #Odesa #UkraineRussiaWar pic.twitter.com/5k6xAFil7O

— Ukraine War Map (@War_Mapper) April 6, 2022