Esimene NATO riik saadab Ukrainasse tanke: ukrainlased saavad tšehhidelt lisaks T-72-le lahingumasinaid

Inna-Katrin Hein
Copy
Vene vägede maha jäetud tank Kiievi lähedal Lukjanivkas 27. märtsil 2022. Ukraina sõdurid võtsid tanki oma kasutusse
Vene vägede maha jäetud tank Kiievi lähedal Lukjanivkas 27. märtsil 2022. Ukraina sõdurid võtsid tanki oma kasutusse Foto: REUTERS/Serhii Nuzhnenko/Scanpix

Tšehhi on esimene NATO riik, mis saadab alates 24. veebruarist Venemaaga sõdivale Ukrainale T-72 tanke, BVP-1 lahingumasinaid ja haubitsaid. Varem on NATO riigid saatnud droone, tankitõrjerakette, käsirelvi ja kaitsevarustust.

Briti meedia kirjutab, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esitas NATO riikidele palve saata veel sõjalist abi ja Tšehhi vastas sellele. Tšehhi teatel on tegemist kingitusega Ukrainale, milles NATO liitlased on kokku leppinud, samas tekitab see kartusi, et Venemaa võib NATO Ukraina sõtta tõmmata.

Tšehhi kaitseminister Jana Tšernosova sõnas parlamendile: «Kinnitan teile, et Tšehhi Vabariik aitab Ukrainat nii palju, kui suudab, ja jätkab abistamist, tarnides sõjavarustust, nii kerget kui rasket.»

Ta ei avaldanud detaile, mis puudutavad tankide, sõjamasinate ja haubitsate üleandmist Ukrainale. Tšehhi reageeris pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esitas 24. märtsil Brüsselis toimunud tippkohtumisel, kus ta osales video teel, palve NATO-le saata tanke ja muud sõjavarustust.

Poola kõrge sõjaväeametniku andmetel kasutab Ukraina ühe päevaga ära sama koguse relvastust, mille ta saab nädalaga.

Sõjamasinate ostmist ja saatmist on rahastanud nii Tšehhi riik kui eraannetajad.

Naaberriik Slovakkia, millel pole tanke anda, kaalub samuti Ukraina abistamist, plaanides saata sinna kasutatud ja korda tehtud relvi. Saksamaa saadab Ukrainasse mitukümmend jalaväe lahingumasinat ja Suurbritannia 20 kiirabiautot.

USA nõustus andma Ukrainale täiendavalt 100 miljonit dollarit (92 miljonit eurot) abi, sealhulgas Javeline. See on kantav tankitõrjeraketisüsteem, mis on mõeldud peamiselt vastase soomukite ja tankide hävitamiseks

USA kiibitootja Intel Corp (INTC.O) teatas, et on peatanud äritegevuse Venemaal, liitudes riigist lahkuvate ettevõtete kasvava nimekirjaga.

Märtsis NATO nõupidamisel tehti ettepanek viia 28 MiG hävituslennukit Poolast USA kaudu Ukrainasse, kuid sellest loobuti, kuna NATO kardab sattuda otsesesse konflikti Venemaaga.

NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul on NATO tarninud Ukrainale kütust, laskemoona, kiivreid, kuuliveste, muid kaitsevahendeid ja meditsiinitarbeid.

Venemaa pidevad rünnakud ja pommitamine muudavad Ukraina linnad rusudeks, tapavad tuhandeid inimesi ja sunnivad miljoneid oma kodudest põgenema.

Kõige raskem on olukord Aasovi mere äärses sadamalinnas Mariupolis, mida Venemaa väed on piiranud ja pommitanud mitu nädalat. Seal on umbes 160 000 inimest lõksus, nad nälgivad ja neil ei ole puhast joogivett. Vene väed on takistanud humanitaarkoridoride loomist, mistõttu inimesed ei saa sealt lahkuda.

Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk sõnas, et Ukraina sõdurid ja humanitaartöötajad üritavad neid inimesi siiski evakueerida. Osa Mariupoli elanikke on Vene pommitamistest hoolimata oma autoga põgenema pääsenud.

Vene väed tõmbusid märtsi lõpus Ukraina pealinna Kiievi juurest tagasi ja siis ilmnes, milliseid julmusi olid venelastest sõdurid tsiviilelanike peal korda saatnud.

Maailma meedias levivad fotod Butšas, Irpinis ja teistes Kiievi-lähedastes paikades tapetud ja põlema süüdatud inimestest, kelle surnukehad vedelesid kuni Ukraina vägede saabumiseni tänavatel. Lisaks leiti massihaudasid.

Moskva eitas tsiviilelanike tapmist ja nimetas esitatud tõendeid võltsinguks, lääne lavastuseks, millega Venemaad diskrediteerida.

Euroopa Liit teatas uutest sanktsioonidest, muu hulgas keelati Venemaa söe import ja Vene laevade sisenemine Euroopa Liidu sadamatesse.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen sõnas, et need Venemaale kehtestatud sanktsioonid ei jää viimaseks.

Moderniseeritud T-72 tankid 24. veebruaril 2022, kui Vene väed Ukrainasse tungisid, Kiievi-lähedases masinatehases, kus need sõduritele üle anti
Moderniseeritud T-72 tankid 24. veebruaril 2022, kui Vene väed Ukrainasse tungisid, Kiievi-lähedases masinatehases, kus need sõduritele üle anti Foto: REUTERS/Valentyn Ogirenko/Scanpix

T-72 on alates 1972. aastast Nõukogude Liidus ja hiljem Venemaal toodetud lahingutank, mida on eksporditud paljudesse maailma riikidesse. Seda on kasutatud ka lahingutegevuses. T-72 tanke on tänaseks toodetud umbes 20 tuhat.

BVP-1 on Tšehhoslovakkias ja Tšehhi Vabariigis toodetud amfiibroomik jalaväe lahingumasin. See põhineb nõukogude BMP-1-l, mis on maailma esimene masstoodetud jalaväe lahingumasin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles