Venemaa keelas Instagrami, kuid Vene kaitseministeerium postitab sinna iga päev

Venemaal on Instagram keelatud, kuid Vene kaitseministeerium teeb sinna ikka postitusi Foto: Credit Image: © Michael Kuenne/PRESSCOV via ZUMA Press Wire/Scanpix

Venemaal kehtestatud internetipiirangud ei häiri elu, kui kasutada uudisteallikana ainult Venemaa riiklikku televisooni, mida kontrollib Kreml. Samas kasutab internetti regulaarselt ligikaudu 100 miljonit venelast, mis on umbes 80 protsenti Venemaa elanikkonnast. Nende elu on nüüd muutunud.

Enamik sõltumatuid uudistekanaleid suutis oma veebilehekülgi avatuna hoida vaid neli või viis päeva pärast Venemaa algatatud sõja algust Ukrainas. Netimeedia keelamine oli Venemaal etteaimatav. Üks populaarsemaid opositsioonimeedia lehekülgi Meduza postitas sõja esimesel päeval oma esilehele hoiatuse ja üksikasjalikud juhised, kuidas keelust mööda hiilida.

«Me ei tea täpselt, millal Venemaa administratsioon juurdepääsu meie leheküljele blokeerib, kuid siin on juhised, mida saate pärast seda teha,» teatasid Meduza esindajad.

Märts ei olnud veel alanud, kui juurdepääs Meduzale ja paljudele teistele sõltumatutele meedialehekülgedele blokeeriti.

Uudised ja poliitika ei ole paljude jaoks peamine. Statistika järgi kasutab Instagrami vähemalt 60 miljonit venelast ning nagu mujalgi Venemaal, on Instagrami kasutatud enamasti mittesotsiaalsetel eesmärkidel.

Terve põlvkond noori, kelle jaoks Instagram on olnud aken maailma, on juba täiskasvanuks saanud.

11. märtsil alustas Venemaa massimeedia kontrolliga tegelev järelevalveamet Roskomnadzor osaliselt Instagramile juurdepääsu blokeerimist, kuid andis kasutajatele 48 tundi aega, et nad saaksid oma suhtluse ja sisu teistele kontodele üle kanda.

Moskva Tverskaja oblastikohus liigitas Meta äärmusorganisatsiooniks. Metale kuuluvatesse Facebooki ja Instagrami Venemaal enam ei pääse, kuid Whatsappi saab endiselt kasutada, kuigi ka see on Meta oma.

«Instagram lubas rahvusvahelise õiguse vastaselt esimest korda ajaloos vägivallale õhutamist ja seda ainult venelaste vastu, mistõttu otsustas prokuratuur selle sotsiaalmeediavõrgustiku ära keelata.»

See on väljavõte ametlikust kirjast, mis saadeti igale Venemaa kodanikule olenemata sellest, kas nad on Instagrami kasutajad või mitte. Saatjaks oli riigi digiteenuste ja andmebaaside asutus Gosuslugi.

Kiri jätkus, et Venemaal on oma konkurentsivõimelised internetiteenused, mille hulka kuuluvad miljonite kasutajatega VKontakte ja Odnoklassniki. Seega loodetakse, et kasutajate üleminek nendesse võrgustikesse toimub kiiresti ning nad leiavad sealt uusi võimalusi isiklikuks ja äriliseks suhtluseks.

Kohe tekkisid venelastel küsimused. Kas Intsagrami postitamine on ebaseaduslik ja seda on ka teiste postituste jälgimine? Kas autoklaasilt tuleb Instagrami kleeps eemaldada? Millised on karistused?

Venemaa on viimasel ajal teatanud paljudest uutest seadustest, kuid nende rakendamine ja kohaldamine on jäänud ebaselgeks.

Üllatuslikult on Venemaa kaitseministeerium (kasutajanimega Mil_ru) üks neist, mis ei ole Instagrami postitamist lõpetanud. Nad avaldavad seal jätkuvalt briifingute kokkuvõtteid ja videoid.

5. aprillil postitati video «erioperatsioonist» ja tekst, mille järgi pommitab Venemaa Musta mere laevastik Ukraina mandriosas asuvaid sõjalisi sihtmärke. Tähte Z kasutatakse teemaviitena.

Ei ole teada, milline on Venemaa kaitseministeeriumi juurdepääs Instagramile, kuid tavalised venelased kasutavad keelatud lehekülgedele pääsemiseks virtuaalset privaatvõrku (VPN).

VPN töötab enamikus nutitelefonides ning nõuab lisamälu või täiendavat 4G andmemahtu. See võib olla aeglane ja ebamugav, kui rakendusi tuleb ikka ja jälle sulgeda ja uuesti avada, kuid see on nüüd Venemaal juurdepääsuks ainus viis. VPN kasutab juhuslikku välisserverit, mille kaudu kasutaja pääseb internetti, mistõttu on võimatu teha kindlaks kasutaja tegelikku asukohta.

Sellel on ka naljakas pool: inimesed saavad lõputult kirju, mis hoiatavad, et kontosid on kasutatud võõrastes kohtades ja tuvastatud on turvarisk. Seda seetõttu, et paari tunni jooksul on kontole sisse logitud justkui maailma eri paikadest.

On palju inimesi, kelle jaoks Instagram pole ainult vaba aja meelelahutuseks. Mõne jaoks on see põhitöö ja sissetulekuallikas. Instagramist ei sõltu oma töös mitte ainult kuulsad mõjutajad ja blogijad, vaid ka väikeettevõtjad. Rõivadisainerid, pagarid, juuksurid ja palju teised saavad sealt oma kliendid.

45-aastane Inna töötas Peterburis giidina. Ta tegi ekskursioone ja ringreise nii venelastele kui välismaalastele. Viimase viie aasta jooksul on ta läbinud palju kommunikatsiooni, turunduse ja fotograafiaga seotud kursusi ning kulutanud oma Instagrami profiili arendamiseks sadu tuhandeid rublasid.

«Mul on ka koduleht, aga 85 protsenti mu klientidest tuleb Instagramist. Mul on umbes 50 000 jälgijat. Olen loonud ettevõtte ja tegutsen seaduslikult. See sulgemine tähendab viie aasta töö kokkuvarisemist,» sõnas venelanna.

Teine venelanna Aljona ütles, et ta on nutnud alates Instagrami sulgemisest. Kuus aastat oli ta tänu sellele võrgustikule päästnud kodutuid loomi.

«Meie jälgijad on meie kaudu võtnud üle 100 000 kutsika ja kassipoja. Meie loomade varjupaika on rahaliselt toetanud ligi 15 000 inimest. Ilma annetusteta ei saa me edasi tegutseda. See on kriis nii loomadele kui inimestele,» teatas venelanna.

On veel ka Youtube, mis tegutseb Venemaal siiani. Venemaa poolt Ukrainas algatatud sõja esimesel nädalal olid seal videod, kus vangistatud Vene sõdurid vabandasid ja kutsusid üles seda ebaausat sõda lõpetama. Ilmselt oli öeldu suunatud Ukrainalt Venemaa avalikkusele. Kuid pärast seda, kui Google sai Venemaa Roskomnadzorilt hoiatuse Vene sõdurite näitamise eest, eemaldas Google venelastelt kogu Youtube'i reklaami.

Youtube’is on need videod alles, üks neist näiteks 9. märtsist. Videos istuvad sõdurid reas, nende vormil on nii nimi kui Vene lipp. Taustal räägitakse, et see on Ukraina Interfaxi võimalus. Video pealkiri on «Oleme fašistid». Vene sõjavangid teatavad rahumeelsete tsiviilisikute tapmisest Putini Ukraina-vastases sõjas.

Venemaa on eiranud Ukraina sõjas neljandat Genfi konventsiooni.

Neljas Genfi konventsioon tsiviilisikute kaitseks sõjaajal on üks neljast Genfi konventsioonist. See võeti vastu 1949. aasta augustis. Kui esimesed kolm konventsiooni on keskendunud sõduritele, tegeleb neljas konventsioon esmakordselt tsiviilisikute humanitaarkaitsega sõjatsoonis.

Genfi konventsioonid on ratifitseerinud 196 riiki. 1993. aastal võttis ÜRO vastu aruande peasekretärilt ning ekspertide komisjonilt, kes otsustasid, et Genfi konventsioonid saavad osaks rahvusvahelisest õigusest. See muutis konventsioonid ka mitte-allkirjastanud riikide täitmiskohustuseks, kui nad relvakonfliktidesse astuvad.