:format(webp)/nginx/o/2022/01/10/14301859t1h3960.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/02/13/14362814t1h8bfc.jpg)
Saaremaal asuv Pajuvärava talu on tuntud oma vahvate loomade ja lindude poolest. Samuti ei puudu sealt mõned väga eksootilised loomad. Nüüd on Heidi Hanso otsustanud veel ühe taolise isendi kasuks. «Lihtsalt põhjust oli vaja,» ütleb perenaine.
VIDEO ⟩ Pajuvärava talu perenaine Heidi Hanso võttis veel ühe haruldase lemmiku: 40 cm pikk ja nunnu kui jänkupojuke
«Niisiis. Kuhu kadus madu ehk kuidas Pajuvärava talu järsku kahe püütoni koduks sai?» alustab Pajuvärava talu perenaine Heidi Hanso ühismeediasse tehtud postitust, jagades vahvat lugu sellest, kuidas üks tema madudest otsustas peitu pugeda, teine aga leidis just koha «vabanemisel» tema juurde tee.
«Mõned nädalad tagasi otsustas mu kolmeaastane kuningpüüton Tahini, et vaatamata terraariumi ukse vahele pandud stopperile oleks tal aeg korraks vabajooksuelu proovida. Õhtul oli, hommikul polnud. Ja siiamaani pole, aga madude puhul on täiesti okei olla teadmata kadunud näiteks aasta. Nad lihtsalt haihtuvad, lahustuvad ruumi ja ilmuvad siis, kui neil seiklustepaak täis saab või omaette olemisest lihtsalt villand saab,» tutvustab Hanso madude omapäraseid elukombeid.
«Kuigi ma garanteerin, et otsingud on kestvad ja igapäevased ja saavad lõpuks leiuga pärjatud. Ja ühtlasi kinnitan, et ei, kuningpüütonid ei söö lapsi, koeri, hobuseid ega uinuvaid naabreid. Nad peidavad end kuskil varjulises kohas ja noh, ootavad leidmist, ise tõenäoliselt mediteerides,» selgitab naine, et mingit ohtu teistele talu elanikele mao plehkupanekuga ei kaasne.
Juhuseid pole olemas
«Aga juhuseid teatavasti pole. Ja kui ma siin turistidele suvel jutustasin, et minust, vanast maofoobikust, on saanud nende suur austaja ja kohe võtaks teise, kui mahuks, siis nüüd justkui tuli võimalus ja siin ta on! Ja kuna ta juba on, kui teist pole parajasti kodus, siis loon teise välja ilmudes uue kodu ja ikka mahub ju,» kirjeldab Hanso uue isendi kojutoomist ja lisab, et selleks oli lihtsalt põhjust vaja.
«Minu uus Vorstike. Või ma veel täpselt ei tea, mis ta nimi on. Nunnukas isane püütonibeebi. Nii 40 cm pikk ja nunnu kui jänkupojuke, passiga nagu CITES-kategooria loomad kunagi,» õhkab Hanso uue lemmiku üle rõõmu tundes.
Maod on imelise hingega
Varem on Hanso ajakirjale Nipiraamat tunnistanud, et kartis madusid, kuid see hirm sai ületatud ükskord teel Hollandist roomajate messilt koju, kui naine pidi jagama voodit Kanada roninastikutega, et neid külmas ruumis soojas hoida. Otsus endale koju madu võtta sündis alles pärast aastatepikkust uurimistööd erinevate madude omaduste kohta.
Nüüdseks on ta kolm aastat tagasi Pajuväravale elama tulnud kuningpüütoniga suureks sõbraks saanud.
«Siin videos ei juhtu tõesti mitte midagi. Lihtsalt Pajuvärava talu kuningpüüton Tahini voolab kogu oma pehmes jõulisuses mu sõrmede vahelt läbi ja see on üks üsna maagiline tunne,» jagab ta ühismeedias videot, mis tekitaks enamikus tõenäoliselt hirmujudinaid.
«Maod on imelise hingega, sügavalt austusväärsed loomad. Suurepärased õpetajad, kuidas hingata, kohal olla ja rahulikuks jääda,» kirjeldab ta oma lemmikut ja lisab huvilistele teadmiseks, et suvel saab Tahinit Pajuväraval kätte ka võtta.