Aasta esimese kolme kuuga on Eesti inimestelt välja petetud pea 400 000 eurot

Aprilli esimese nädalaga kaotati pea 80 000 eurot. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Aasta esimese kolme kuuga on inimesed kaotanud telefonikelmuste tõttu pea 400 000 eurot ning investeerimise tõttu veidi üle 900 000 euro. Ehkki kahjuga lõppenud kelmusejuhtumeid on võrreldes eelmise aasta lõpuga neli korda vähem, tähendab see siiski, et pea iga päev jäi keegi Eesti elanik kahtlase kõne tõttu rahast ilma. Näiteks aprilli esimese nädalaga kaotati pea 80 000 eurot. 

1. aprillil alustati menetlust juhtumis, kus Pirital elava 60-aastase mehega võeti märtsi keskel ühendust suhtlusrakenduse Viber kaudu, esitleti end Google’i assistendina ja teavitati, et mehe kontosse on sisse häkitud. Turvariski tuvastamiseks paluti mehel alla laadida rakendus AnyDesk.

Seejärel helistati väidetavalt Swedbanki turvaosakonnast ja politseist ettekäändel, et mehe pangakontol on märgatud kahtlaseid tehinguid, mille peatamiseks mees pidi sisestama mobiil-ID PIN-koodid. Hiljem selgus, et mehe nimel on võetud laene kahest laenufirmast ning tema pangakontolt on tehtud makseid tundmatutele kontodele. Kelmusega tekitatud varaline kahju on vähemalt 19 807 eurot.