Aasta esimese kolme kuuga on Eesti inimestelt välja petetud pea 400 000 eurot

Aprilli esimese nädalaga kaotati pea 80 000 eurot. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Aasta esimese kolme kuuga on inimesed kaotanud telefonikelmuste tõttu pea 400 000 eurot ning investeerimise tõttu veidi üle 900 000 euro. Ehkki kahjuga lõppenud kelmusejuhtumeid on võrreldes eelmise aasta lõpuga neli korda vähem, tähendab see siiski, et pea iga päev jäi keegi Eesti elanik kahtlase kõne tõttu rahast ilma. Näiteks aprilli esimese nädalaga kaotati pea 80 000 eurot. 

1. aprillil alustati menetlust juhtumis, kus Pirital elava 60-aastase mehega võeti märtsi keskel ühendust suhtlusrakenduse Viber kaudu, esitleti end Google’i assistendina ja teavitati, et mehe kontosse on sisse häkitud. Turvariski tuvastamiseks paluti mehel alla laadida rakendus AnyDesk.

Seejärel helistati väidetavalt Swedbanki turvaosakonnast ja politseist ettekäändel, et mehe pangakontol on märgatud kahtlaseid tehinguid, mille peatamiseks mees pidi sisestama mobiil-ID PIN-koodid. Hiljem selgus, et mehe nimel on võetud laene kahest laenufirmast ning tema pangakontolt on tehtud makseid tundmatutele kontodele. Kelmusega tekitatud varaline kahju on vähemalt 19 807 eurot.

3. aprillil alustati menetlus juhtumis, kus Kesklinnas elavale 43-aastasele naisele helistas väidetav IT-osakonna politseinik ja teatas, et naise andmeid varastatakse. Selle vältimiseks pidi naine edastama enda pangakaardi andmed ning saatma isikutunnistuse pildi kahelt poolt.

Pärast telefonikõne pöördus naine panka ja sai teada, et tegu on kelmusega. Paraku olid aga kelmid jõudnud teha naise kontolt edasi tehingu summas 4216 eurot. Järgmisel päeval helistas naisele uus väidetav politseinik ja palus naisel edastada andmed ja numbrid, mida ta eelmisel päeval edastas petturite. Kuid seekord ütles naine, et uurib enne välja, kellega ta telefonis räägib, pärast mida kõne katkestati.

4. aprillil alustati menetlust juhtumis, kus Lasnamäel elava 34-aastase mehega võttis läbi suhtlusrakenduse Viber ühendust vene keelt kõnelev naine, kes esitles ennast Google’i assisteninda ja teavitas häkkerite võimalikust rünnakust.

Seejärel helistati mehele erinevatelt numbritelt väidetavalt nii Swedbankist kui ka politseist ja teavitati, et keegi üritab mehe nimel laenu võtta. Kahtlase tegevuse kontrollimise eesmärgil juhendati meest alla laadima rakendust AnyDesk ning kinnitama tehingud PIN-koodide abil, mida mees ka tegi. Hiljem avastas mees, et tema kontolt on kantud edasi 7531 eurot.

5. aprillil teatati, et Lasnamäel elavale 28-aastasele naisele helistasid väidetavad Google ja Swedbanki töötajad, kes teavitasid, et keegi üritab naise andmeid varastada ja tema nimel laenu võtta.

Kahtalse tegevuse peatamiseks paluti naisel alla laadida rakendus AnyDesk ning sisestada enda Smart-ID koodid. Veidi aja pärast laekus naise kontole laen summas 6100 eurot ja kanti sealt koheselt edasi. Kiiresti reageerides õnnestus panga abil edasi kantud raha tagasi saada.

6. aprillil alustati menetlust selles, et 64-aastasele mehele helistas tundmatu inimene, kes tutvustas ennast pangatöötajana ning palus mehel sisse logida enda internetipanka.

Seda mees ka tegi ning avastas hiljem, et tema nimel on võetud esialgsetel andmetel 2000 eurot laenu ning pangakontolt on kadunud 2550 eurot, mida ei ole võimalik enam tagasi saada. Juhtumi täpsemad asjaolud on selgitamisel.

7. aprillil alustati menetlust uurimaks juhtumit, kus Viimisis elava 66-aastase naisega võttis telefoni teel ühendust väidetav Google’i assistent, kes teatas võimalikust küberrünnakust.

Halvema ärahoidmiseks paluti naisel alla laadida rakendus Aeroadmin ja kinnitada tehingud mobiil-ID abil. Nii saadi juurdepääs naise internetipangale ja tehti ülekandeid nii tema kui ka tema abikaasa kontodelt. Samuti võeti nende nimele laene. Kelmusega tekitatud kahju on 37 167 eurot.

Kokkuvõttes tähendab see, et vaid seitsme päevaga peteti Eesti kodanikelt välja pea 80 000 eurot. Mis tähendab, et aprilli esimeste päevadega on inimesed aasta algusest kaotanud juba üle 400 000 euro. Peab ka märkima, et taolisi juhtumeid võib olla veelgi. 

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt: petukõnede osas on praegu eelmise aasta lõpuga võrreldes tunnetatav langus.

Kelt selgitab, et kui eelmise aasta viimase kolme kuuga oli registreeritud 345 kahjuga juhtumit, mis olid seotud kelmide kõnedega «pangast» või «politseist», siis esialgsetel andmeil oli selle aasta esimese kolme kuuga selliseid juhtumeid 85. Ehkki kahjuga lõppenud kelmusejuhtumeid on seega aasta alguses neli korda vähem, tähendab see siiski, et pea iga päev jäi keegi Eesti elanik kahtlase kõne tõttu rahast ilma. 

Siinkohal peab aga mainima, et eelmise aasta alguses oli teateid telefonikelmustest esimese kolme kuuga siiski vähem, kui sel aastal. 

Viise kelmusteks on mitmeid

Märtsis olid praktiliselt kõik kahjuga lõppenud kahtlased kõned seotud Google’i libatöötajatega, aprillis näeme aga, et on taas käiku pandud legendid politseinikest ja ka pangatöötajatest.

Märtsis hakkasid aktiivselt levima erinevad õngitsussõnumid, näiteks teated pakist. Selle skeemi tõttu on kahju saanud vähemalt 24 inimest, kogukahju oli üle 20 500 eurot. Sõnumis teatatakse, et inimene on saanud paki ja saatekulu tasumiseks peab minema konkreetsele lingile. Pärast pangakaardi andmete sisestamist ja tehingu kinnitamist avastasid kannatanud, et nende kontolt tehti ülekandeid võõrastele kontodele.

Pettus. Täna on paljud saanud SMS sõnumi, et teda ootab pakk. Lingile vajutades küsitakse krediitkaardi andmeid. Üks inimene on teatanud juba ka kahjust üle 700 euro. Kustutage selline SMS. #KRB pic.twitter.com/uEfyvXRsKD

— Urmet Tambre (@UrmetTambre) March 16, 2022

Samuti on olnud mitmeid teateid SMSidest, kus inimesele teatatakse, et ta on «valitud» tööle tasuga 50-200 eurot päevas ja palutakse võtta ühendust. Hetkel ei ole politseile teada, et keegi oleks sellest SMSi-lainest kahju saanud, kuid juhul, kui inimene SMSile vastanud, võidakse hiljem kontaktandmeid üritada kasutada mõnes muus petuskeemis.

*Esialgsed andmed seisuga 31.03.2022

	Investeerimine		Telefonikelmus
Kuu	Juhtumid	Kahju	Juhtumid	Kahju
Jaanuar	13	323 631	26	140 317
Veebruar	24	309 595	30	88 560
Märts	20	303 420	29	146 185,76
Kokku	57	936 646	85	375 063

Registreeritud investeerimispettused ja pangapettused (sh kõned «pangast»-«politseist») ning neis tuvastatud kahjusummad, 2021 kuude lõikes

Andmed ALIS (MIS) 05.01.2022 seisuga

	Investeerimine		Telefonikelmus
	Juhtumid	Kahju	Juhtumid	Kahju
Jaanuar	18	174 150	50	206 281
Veebruar	8	46 675	10	42 019
Märts	29	255 987	15	90 248
Aprill	33	500 780	51	159 427
Mai	25	326 304	59	162 524
Juuni	32	444 861	54	215 131
Juuli	35	452 044	85	389 018
August	27	363 122	65	351 301
September	32	434 911	108	574 195
Oktoober	34	738 929	172	826 924
November	17	334 629	100	525 823
Detsember	25	732 219	73	454 183
Kokku	315	4 804 691	842	4 051074