Leedukast dokumentaalfilmide režissöör Mantas Kvedaravičius võis hukkuda Mariupolis

Leedu režissöör Mantas Kvedaravičius aprillis 2016 Vilniuses dokumentaalfilmi «Mariupol» esilinastusel Foto: Vigantas Ovadnevas/Scanpix

Ukrainas sõda kajastanud leedukast dokumentaalfilmide režissöör ja antropoloog Mantas Kvedaravičius võis hukkuda 2. aprillil Mariupolis, kus ta oli alates sõja algusest.

45-aastase Kvedaravičiuse surmast teatas uudisteagentuur Reuters viitega mehe kolleegile ja Ukraina kaitseministeeriumile. Reutersi ajakirjanikud rõhutasid, et nad ei ole iseseisvalt suutnud leeduka surma kinnitada.

«Kaotasime Leedus ja maailmas tuntud režissööri, kes töötas kuni elu lõpuni Ukrainas, mis on osaliselt Venemaa poolt okupeeritud,» oli Leedu president Gitanas Nauseda Reutersi andmetel öelnud.

Leedu uudisteagentuuri 15min kinnitamata andmetel kaotas režissöör elu Mariupolis, kus ta auto sai Vene raketi tabamuse. Ukraina meditsiinitöötajad viisid ta haiglasse, kuid ta vigastused olid nii rasked, et ta suri.

Ka Ukraina uudisteagentuur Unian teatas Leedu režissööri Mantas Kvedaravičiuse surmast ja tsiteeris Vene režissööri Vitali Manski Facebooki postitust: «Meie sõber mõrvati Mariupolis, kaamera käes, selles räpases sõjas.»

Leedu režissöör Mantas Kvedaravičius aprillis 2016 Vilniuses filmisündmusel kõnet pidamas Foto: Julius Kalinskas/Scanpix

Manski juhib rahvusvahelist dokumentaalfilmide festivali Docpoint, kus on linastunud ka Kvedaravičiuse filmid.

Kvedaravičius avaldas 2016 Mariupolis siis toimunust dokumentaalfilmi «Mariupolis», mis esilinastus Berliini rahvusvahelisel filmifestivalil.

Film räägib Mariupolist, mis on strateegiliselt tähtis kanal Ida-Ukraina venekeelsesse osasse, kus Venemaa toetatud separatistid on võidelnud alates 2014. aastast Ukraina vägede vastu.

Vene väed tungisid 24. veebruaril Ukrainasse ja Mariupol kui tähtis sadamalinn Aasovi mere ääres oli üks nende peamisi vallutuspunkte. Vene väed on piiranud linna nädalaid ning sinna on lõksu jäänud ligikaudu 200 000 inimest, kellel napib toitu ja vett.

Kvedaravičius avaldas oma debüütdokumentaalfilmi «Barzakh» 2011. aastal ja see räägib tšetšeeni perekondadest, kes olid kaotanud sõjas lähedasi. Berliini filmifestivalil auhinna saanud dokumentaali produtsent oli Soome tuntud filmilavastaja Aki Kaurismäki. Nad said tuttavaks mõned aastad varem Leedu Vilniuse filmifestivalil.

Kvedaravičiuse film sai auhinna ka inimõigusorganisatsioonilt Amnesty International, mille peasekretär Julia Duchrow kiitis režissööri julguse eest avalikustada inimõiguste rikkumised.

Leedu režissöör sõnas 2011 Soomes Helsingis Docpointil, et ta tegi filmi «Barzakh» võtted 2006–2009 salaja. Samal ajal tegi ta väliuuringuid oma sotsiaalantropoloogia väitekirja jaoks Briti Cambridge’i ülikoolis.

Kvedaravičiuse sõnul hakkas talle pakkuma huvi, kuidas tšetšeenid suhtuvad surma. Ta uuris nende erinevad uskumusi ja lugusid surma kohta: ennustusi, unenägusid, ettekuulutusi ja piinamisega saadud tunnistusi.

«Mulle räägiti emadest, kes suudavad oma poegade saatust ette näha, nähes neid unes. Tahtsin und jäädvustada ja ka seda, kuidas unenäod mõjutavad igapäevaelu,» teatas režissöör.

Kuigi Tšetšeenia sõda oli 2011. aastal läbi, kadus inimesi ikkagi.

Kvedaravičiuse arvates meenutas olukord Tšetšeenias Argentinas toimunut, kus sõjaline hunta lasi kinni võtta ja tappa tuhandeid inimesi.

Mantas Kvedaravičiuse surmateade tuli natuke aeg pärast seda, kui oli teatatud ukrainlasest uudisfotograafi Maks Levini surmast. Ukraina sõdurid leidsid ta surnukeha 2. aprillil Kiievi lähedalt.

Levin tegi Ukraina sõjast fotosid mitmele rahvusvahelisele väljaandele. Ta oli kadunud alates 13. märtsist.