Väide: tuhandeid ukrainlasi on küüditatud Venemaale

Venemaa vägede poolt ümber piiratud Ukraina sadamalinn Mariupol, kus on seni ligi 200 000 inimest lõksus Foto: Reuters/Stringer/Scanpix

Nii meedias kui sotsiaalmeedias levivad väited, et Venemaa on röövinud ja küüditanud tuhandeid ukrainlasi Venemaale. Küüditatute arvuks on pakutud 5000 – 15 000.

Ukraina inimõigusorganisatsioon ZMINA avas 28. märtsil lehekülje TheTaken, kus teatatakse kadunud ukrainlastest, kelle isik on kindlaks tehtud, ja antakse infot, kus need isikud kadunuks jäid. Nende seas on humanitaartöötajaid, ametnikke ja ajakirjanikke.

ZMINA andmetel röövivad Vene sõdurid ukrainlasi nii nende kodudest kui tänavatelt. Organisatsiooni teatel on inimesi viidud Ukrainast Venemaale jõuga, Vene vägede poolt ümber piiratud Mariupolist umbes 15 000.

«Ma ei saa kinnitada ega ümber lükata, kas inimesi viiakse vägisi Venemaale, kuid olen kindel, et mitte ükski ukrainlane ei lähe sinna vabatahtlikult,» sõnas Mariupolist vaevu eluga pääsenud 39-aastane ukrainlanna Anna Ivašina.

Bbc.com-i andmetel on Mariupolist röövitud 5000 inimest viidud Mariupolist idas asuvasse Bezimennesse, kus neid enne Venemaale viimist kinni hoitakse.

Bbc.com ja cnn.com kirjutasid viitega Ukraina peaministrile Denõs Šmõhalile, et Vene väed on röövinud Ukrainas umbes 40 000 inimest ja viinud nad sunniviisiliselt Venemaale. Vene võimuesindajad on teinud röövitud inimesed nende isikut tõendavate dokumentide ja nutitelefonide järgi kindlaks ning teinud neist nagu kurjategijatest fotod.

Suur osa röövitutest on pommivarjendites olnud naised ja lapsed. Vene sõdurid on nad sealt kaasa võtnud.

Ukraina võimude teatel on Ukraina kodakondsusega isikuid viidud esmalt Ukrainas asuvatesse laagritesse ja sealt edasi Venemaale. Paljude ukrainlaste saatus on teadmata.

Venemaa on ümber piiranud ja pidevalt pommitanud Ukraina lõunaosas asuvat sadamalinna Mariupolit, kust on põgenenud umbes 150 000 inimest, kuid ligi 200 000 elanikku on seni linnas lõksus.

Ukraina Mariupoli elanik, 34-aastane Jekaterina Lanina tegemas oma kahele lapsele ja naabritele nende kortermaja juures süüa Foto: REUTERS/Alexander Ermochenko/Scanpix

Afp.com-i andmetel on sadu ukrainlasi viidud rongidega rohkem kui 1000 kilomeetri kaugusele Jaroslavli ja Rjazanisse.

Reuters.com-i teatel palus Ukraina rahvusvahelisel humanitaarorganisatsioonil Punane Rist mitte avada Venemaal Doni-äärses Rostovis abipunkti, kuna see seadustaks ukrainlaste röövimised ja sunniviisilise viimise Venemaale.

Venemaa meedia kirjutas, et Punase Risti peasekretär Peter Maurer oli palunud Vene võimudelt luba abipunkti avamiseks.

Punase Risti esindajad kinnitasid Reutersi ajakirjanikele, et neil puuduvad andmed ukrainlaste sunniviisilise viimise kohta Venemaale ning neil ei ole plaanis avada Doni-äärses Rostovis abipunkti.

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko võrdles cnn.com-i andmetel olukorda teise maailmasõja ajaga, mil Saksamaa sõdurid püüdsid kinni miljoneid inimesi, eelkõige juute, kes saadeti koonduslaagritesse.

Ukraina sõda kajastavate lääne ajakirjanike sõnul on neil olnud raske saada kinnitust, et Venemaa võimude käsul võetakse ukrainlasi kinni ja viiakse sunniviisiliselt Venemaale.

Venemaa alustas Ukraina vallutamise sõda 24. veebruaril, lootes välksõjaga selle riigi vallutada.

Enne sõda Ukraina kohta infot kogunud Venemaa julgeolekuteenistus (FSB) teatas, et ukrainlased võtavad Vene väed kahel käel vastu ja Ukrainal praktiliselt ei ole kaitseväge. Kõik see osutus valeks, ukrainlased võitlevad oma kodumaa eest ja on suutnud osa alasid Vene vägede käest aprilli alguseks tagasi vallutada.

Venemaa president Vladimir Putin ütles sõda õigustades, et Ukrainat valitsevad natsid ja narkomaanid, kes tahavad Venemaale halba.

Rahvusvaheline üldsus mõistis sõja hukka ning lääne meedia on nimetanud Putinit mõrvariks.