Soome välisminister Haavisto Butšas aset leidnud veresaunast: seda saab võrrelda Srebrenicaga

Ukraina sõdurid Vene vägedelt tagasi vallutatud Butšas, kus leiti palju tapetud tsiviilelanikke, kellest osa on massihauas Foto: EPA/ATEF SAFADI/Scanpix

Soome välisministri Pekka Haavisto sõnul meenutab praeguses Ukraina sõjas Butšas toimunu 1990. aastatel Jugoslaavia lagunemise ajal toime pandud sõjakuritegusid, eelkõige Srebrenica veresauna.

Ta lisas, et rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt, mis puudutavad sõjapidamist, tuleb mõlemal sõdival poolel kaitsta tsiviilisikuid, kuid Butšas olid tsiviilisikud Vene vägede märklauaks, kirjutab is.fi.

«Rahvusvahelises meedias on fotod, millel on näha tsiviilriietes ja käed seljataha seotuna inimesi, kes on maha lastud. Butša linnapea Anatoli Fedoruk teatas, et sealt leiti massihaud, mis tekitab küsimusi, mis on saanud enamikust Kiievi lähedase väikelinna elanikest. Tundub, et Vene sõdurid on rikkunud tsiviilelanike kaitsmise kokkuleppeid, ja see on šokeeriv. Tegemist on tõenäoliselt raske sõjakuriteoga,» nentis Soome välisminister.

Cnn.com kirjutab, et vene väed tungisid 24. veebruaril Ukrainasse ning 28. veebruariks oli Butša nende kätte langenud. Butšas aset leidnu sai avalikuks alles pärast seda, kui Venemaa viis oma väed Kiievi ja Tšernihivi juurest ära.

Butša ametnike sõnul on massihauas umbes 300 inimest ning linna tänavatel on palju surnukehasid. Ukraina võimude teatel ei ole tapetute arv veel teada.

Uudisteagentuuri AFP Butšas käinud ajakirjanike teatel nägid nad tänavatel umbes 20 tsiviilelaniku laipa.

Soome välisministri Pekka Haavisto sõnul on Butšas toimunule kaks selgitust ning mõlemad on sõja jätkumist silmas pidades väga halvad.

«Võimalik, et Vene väed said taandudes käsu põletatud maa taktikaks või siis olid sõdurid nii metsistunud, et lasid maha kõik, kes ette jäid. Venemaa puhul ei saa midagi välistada, kuid samas tuleb teha kindlaks, miks ja kelle käsul julmusi toime pandi,» sõnas Haavisto.

Soome välisminister Pekka Haavisto 29. märtsil 2022 Helsingis ühisel pressikonverentsil Islandi välisministri Thordis Kolbrun Reykfjoerd Gylfadottiriga Foto: EPA/KIMMO BRANDT/SCANPIX

Ta jätkas, et kui Vene sõdurid tegutsesid omapäi, neil puudub moraal ja kontroll, siis see on väga murettekitav.

Haavisto sõnul meenutab Ukrainas Butšas aset leidnu Jugoslaavia lagunemise sõja ajal 1991–1995 toimunud vägivalda, mis oli suunatud tsiviilisikutele.

«Praegu Ukrainas toimuv on taas näide, mida tänapäeva sõjas võidakse tsiviilisikutega teha. Sõduritel ja tsiviilelanikkonnal ei tehta vahet. Teine koht, kus Vene sõdurid on julmusi toime pannud, on Mariupol,» teatas Soome välisminister.

Ka Ukraina kaitseministeerium teatas, et Butša on uus Srebrenica.

Serblaste Vabariigi sõdurid tapsid Bosnia sõja lõpus 1995. aastal Srebrenicas üle 8000 võitluseas, 17–55-aastase moslemist bosnialase. Seda peetakse Euroopas kõige ohvrirohkemaks veretööks pärast teist maailmasõda.

Potocari mälestusala Bosnia-Hertsegoviinas Srebrenicas, kuhu on maetud 1995. aasta Srebrenica veresauna ohvrid Foto: EPA/FEHIM DEMIR/Scanpix

Tapatalguteks andis käsu Serbia ohvitser Ratko Mladić, keda süüdistatakse sõjakuritegudes. Ta tabati mais 2011 Serbia põhjaosas Vojvodinas, kus ta end teise nime all varjas. Ta anti Haagi sõjakuritegude kohtu alla.

Endine serblasest ohvitser Ratko Mladić, keda süüdistatakse sõjakuritegudes, 9. juunil 2021 Hollandis Haagis rahvusvahelises kriminaalkohtus Foto: Jerry Lampen/Pool via REUTERS/Scanpix

Srebrenica on alates 1993. aastast ÜRO kaitsealune piirkond, kuid see ei aidanud veresauna ära hoida.

«Srebrenica oli ÜRO suur ebaõnnestumine. Arvati, et kuna tegemist on kaitsealuse linnaga, siis annab see kaitse ka tsiviilelanikele. See ei toiminud, sest serblased vilistasid sellele ja nende eesmärk oli tappa võimalikult palju moslemitest bosnialasi,» lisas Haavisto.

Jugoslaavia lagunemissõja kuritegude uurimiseks asutati Jugoslaavia kohus. Kohtu alla anti ka Slobodan Milošević (1941–2006), kes oli Serbia ja Jugoslaavia president ning keda süüdistati sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes.

Hollandis Haagis asuv rahvusvaheline kriminaalkohus uurib ka massilist tsiviilelanike hukkumist Ukraina sõja ajal. Haavisto sõnul võtab uurimine aega ja protsessid võivad olla pikad.

«Praegu on kõige tähtsam anda Ukrainale abi ja abistada inimesi, kes on sõjaõudusi kogenud ja ellu jäänud, kaasa arvatud Butšas ja Mariupolis. Nad peavad saama meditsiinilist ja psühhiaatrilist abi,» teatas Soome välisminister.

Lisaks Srebrenicas toimud massimõrvale tappis serblaste granaat Sarajevo turul umbes 40 inimest ning augustis 1995 alustas NATO Bosnia-Hertsegoviinas õhurünnakuid. Jugoslaavia lagunemissõja viimane rahuleping sõlmiti detsembris 1995. Jugoslaavia kohus tegi viimase karistusotsuse 2017. aastal.

Haavisto sõnul mõjutab Ukrainas Butšas aset leidnu kindlasti lääne suhtumist Venemaasse. Euroopa Liidu võimuorganid valmistavad Butšas toimunuga seoses Venemaale ette uut sanktsioonide paketti.

Venemaa alustas Ukraina vallutussõda 40 päeva tagasi. ÜRO andmetel on sõjas elu kaotanud vähemalt 1417 Ukraina tsiviilisikut. WHO on teatanud rohkem kui 70 rünnakust Ukraina tervishoiuasutustele.

«Venemaa väeüksused on teinud rünnakuid Ukraina ida- ja lõunaosas eemärgiga sõja abil seal oma võim maksma panna. Venelaste väitel ei ole nende eesmärk enam Kiiev, vaid Donetsk ja Luhansk, kuid Venemaa puhul ei saa milleski kindel olla ja tuleb olla valvel,» selgitas Haavisto.

Ta lisas, et Venemaa on praktiliselt isolatsioonis ega mängi rahvusvahelisel areenil enam mitte mingit rolli.

Haavisto sõnul on Venemaa siiski ohtlik, kuna ei ole oma vägesid Ukrainast välja tõmmanud ja vehib tuumarelvaga.

NATO on teatanud, et ei sekku sellesse konflikti. Sekkutakse alles siis, kui NATO riike rünnatakse.