PILTUUDIS ⟩ Vene juustu kõrvalt leiab nüüd lettidelt ka Ukraina juustu

Viilutatud juust. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

31. märtsil postitati Facebooki gruppi «Meedia- ja reklaamipärleid meilt ja mujalt» foto, millelt näib, et lisaks Vene juustule saab nüüd ostukorvi lisada ka Ukraina juustu.

Facebooki gruppi «Meedia- ja reklaamipärleid meilt ja mujalt» postitatud fotol on kõrvuti näha Vene juust ja Ukraina juust. Viimase puhul on toote etikett Ukraina lipu värvides ning juurde märgitud: «Iga ostuga toetame Ukrainat.»

Vene juust ja Ukraina toetuseks turule toodud Ukraina juust. Foto: Erakogu

Lähemalt uurima asudes selgub, et see on Estoveri piimatööstuse kampaania Ukraina toetuseks. «Olukord Ukrainas on püsivalt kriitiline ning paljude fookus on suunatud eelkõige Ukraina igasugusele abistamisele. Nii on ka OÜ Estover esmane soov olla Ukraina rahvale toeks ning aidata,» seisab piimatööstuse kodulehel.

Tegemist ei ole Vene juustu asendustootega, vaid turule on toodud eraldi toode nimega Ukraina juust, mille iga kilogrammi müügilt annetab piimatööstus 10 eurosenti Ukraina toetamiseks. Toetuskampaania kestab alates 25. märtsist kuni määramata ajani.

Samuti lubab ettevõte kliente kursis hoida, kui suur summa ja kuhu täpsemalt lõpuks annetamisele läheb.

Liigne äärmus või protest sõja vastu?

Postitus on paari päevaga kogunud 76 kommentaari. Kommenteerijate hulgast leiab nii neid, kes küsivad, kas nimede vahetamisega liiga äärmustesse ei minda, kui ka neid, kes Ukrainale toetust avaldavad või hoopis humoorikalt lähenevad.

«Tegu ei ole nime vahetamisega, uus toode. Aga tootja põhimõte on siiski protest sõja vastu, protest agressori vastu, lisaks ka toetusboonus kilo hinnast ukrainlastele. Neil tuleb ju see sõda võita kuidagi ning hiljem oma linnad üles ehitada,» kirjutab üks kommenteerijaist.

«Vene juustul on rohkem auke,» ütleb aga üks, kellele naerunäoga emotikoni taustal sekundeerib teine: «Suur osa juustu on Vene kombe kohaselt tootmise käigus kõrvale pandud.»

Veel jagatakse, et selliseid liigutusi on ennegi tehtud. «Näiteks 1951, külma sõja ajal, muutis Heineken punase viisnurga oma logol valgeks ja muutis tagasi traditsiooniliseks punaseks alles 1991, kui Nõukogude Liit lagunes,» märgib kolmas.

«Mis järgmiseks?» küsib aga üks, kui teine jätkab: «Järgmiseks võetakse ette Moskva saiad.» Kolmas lisab: «Ja Moskva vorst ning «Õhtud Moskva lähistel» ja «Moskva pisaraid ei usu» asendatakse muude kohanimedega. Konkurss on avatud, võib kandidaate esitada!»

Sõja kasutamise turunduslikel eesmärkidel

Ukraina juust on aga sotsiaalmeedia kihama pannud mujalgi. Samast lõimest leiab viite kahele postitusele, millest üks on avalikkusele suletud, teises aga käsitletakse sõja kasutamist turunduslikel eesmärkidel.

Sellel teemal kirjutas pika Facebooki postituse loovjuht ja koolitaja Sven Luka: «Mul on see teema pikalt südamel olnud ja olen end tagasi hoidnud. Nüüd sattus see juhuslik reklaam ette ja enam ei saanud vaiki olla.

Mul ei ole mitte mingit vimma Estoveri ega ühegi teise brändi vastu, aga kas tõesti kasutate sõda, miljonite inimeste kodude hävingut ning tuhandete inimeste surma enda toote reklaamimiseks ja kasumi teenimiseks?

Kas tõesti Estover (ja iga teine ettevõte, kes nii teeb) paneb käe südamele ja ütleb, et selle juustu (või mis iganes toote/teenuse) kasum ongi ainult 10 senti ja 100 protsenti kasumit läheb Ukraina heaks?

Kui see nii on, siis miks te seda ei ütle? Seega julgen kahelda, et see nii on. Aga kui ikka eksin ja nii on, siis vabandan Estoveri ees, et nende kampaania selle emotsiooni ja seeläbi postituse esile kutsus. Ja sellisel juhul Estoverile soovitus seda paremini kommunikeerida!

Aga hoolimata sellest on probleem siiski siin! Sest kui reklaamitava toote müügist läheb kasvõi üks sent ettevõtte kasumisse (ja neid reklaame on oi-oi kui palju), siis on tegu ju 100 protsenti ebaeetilise turundusega, kus sõna otseses mõttes vere hinnaga proovib ettevõte raha teenida.

See häma, et «aga me teeme ju head ka» kategoriseerub 100 protsenti samasse kohta, nagu on rohepesu, LGBTQ-pesu jne ja võiks nimetada näiteks sõnaga VEREPESU. See x senti «headust» ei kompenseeri mitte mingil moel seda, et sõja arvelt oma taskuid täidetakse. Mitte mingit moodi ei ole see ok. Ja mitte mingit moodi ei ole see aktsepteeritav.

Kuidas te turundajad/juhid/otsustajad, kes te sellisele tegevusele alla kirjutate, endale otsa vaatate? Kas see tõesti on sinu jaoks normaalne? Mida sa mõtled? Kas see tõesti on sinu ja Eesti turunduse tase?

* * *

Aga et ka midagi positiivsemal toonil öelda, on õnneks meie seas ka ettevõtteid, kes teevad päriselt head. Näiteks esimesena tuleb meelde MySnack, kes annetabki 100 protsenti kattest heategevuseks. Ilma ise endale sente kraapimata. Kindasti on neid ettevõtteid veel. Kiidan, et olete eeskujuks. Ja palun rohkem selliseid eeskujusid.

* * *

Jõudes kokkuvõtvalt aga asja tuumani. Antud teema on nii pikk ja nii keeruline, aga lühidalt kokkuvõttes leian, et sõda oma turunduses kasutamiseks ei tohi üldse kasutada. Tee head, kui sa seda soovid, aga ära pasunda sellest? Kas sa teed head selleks, et aidata, või selleks, et sul oleks millestki rääkida? Selleks, et oma staatust tõestada? Selleks, et end paremas valguses näidata?

Kui sa päriselt tahad teha, siis lihtsalt tee. Nagu öeldakse what goes around, comes around. Küll see hea sinuni ja sinu ettevõtteni tagasi jõuab.

Kui sa ikka otsustad seda teha, siis sõja enda turundamise eesmärkidel kasutamine on väga õhukesel jääl kõndimine. Ja kui sa seda teed, siis tee seda nii, et sinu rahahimu, kuulsushimu või mis iganes muu himu oleks 100 protsenti kõrvale jäetud. Siis tee head nii, et see oleks 110 protsenti heategu.»