Tšornobõli tuumajaama töötajad: Vene sõdurid oleks nagu enesetapumissioonil, nad said oma rumaluse tõttu kiiritada

Maxar Technologiese 10. märtsi 2022 satelliidifoto Ukraina Tšornobõli tuumajaamast, mis on seni Vene vägede käes Foto: Photo by Satellite image ©2022 Maxar Technologies / AFP/Scanpix

Uudisteagentuuri Reuters ajakirjanikud intervjueerisid telefoni teel Ukraina Tšornobõli (venepäraselt Tšernobõl) tuumajaama töötajaid, kelle sõnul on Vene sõdurid vilistanud kiirgusohule jaamas. Osa sõdureid ei teadnud midagi 1986. aasta Tšornobõli katastroofist, mis oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi kõrgeima ehk seitsmenda taseme õnnetus. Tuumajaama neljas reaktor plahvatas ja radioaktiivne aine paiskus laiali.

Tšornobõli tuumajaam oli üks esimesi objekte, mille Vene väed 24. veebruaril alanud Ukraina anastussõjas vallutasid. Tuumajaam asub Ukraina pealinnast Kiievist põhja pool Valgevene piiri lähedal.

Tuumajaama töötajate sõnul ütlesid Vene sõdurid neile, et nad said käsu hoida jaamas ära Ukraina natsionalistide tuumaprovokatsioonid. Töötajate sõnul peavad venelased neid natsideks ja nad on jätkanud Vene sõdurite pilgu all oma tööd.

Tšornobõli piirkond on endiselt kiirgusohtlik hoolimata sellest, et maailma tuntumast tuumakatastroofist möödub varsti 36 aastat. Piirkonnas on liikumine karmilt piiratud.

Tšornobõli tuumajaama kaks töötajat ütlesid Reutersi ajakirjanikele, et Vene sõduritele ei läinud ohtlik kiirgus korda ja nad sõitsid soomusmasinatega läbi tuumajaama piirkonna niinimetatud Punase metsa, kus kiirgustase on kõrge. Neil puudusid kiirgusvastased kaitsevahendid.

Punane mets on Tšornobõli kõige saastunum ala ja on saanud nime selle järgi, et puud on kiirguse tõttu värvi muutnud. Tuumajaama töötajate sõnul sõitsid Vene sõdurid läbi selle metsa raskete soomusmasinatega, mille tõttu kerkis pinnasest radioaktiivset tolmu.

Veel üks tuumajaama töötaja lisas, et Vene sõdurite käitumine oli rumal. Nad ei teadnud, et radioaktiivne tolm võib kahjustada organismi ja tekitada vähihaiguse.

«Kui küsisime neilt, kas nad teavad 1986. aasta Tšornobõli tuumajaama katastroofist, saime eitava vastuse. Nad ei saanud aru, et neid oli saadetud tuumajaama. Neile oli öeldud, et nad peavad kaitsma tähtsat infrastruktuuri ja kõik,» sõnas Reutersi allikas.

Aerofoto Ukraina Tšornobõli tuumaelektrijaamast aprillis 2021 Foto: Gleb Garanich

Ukraina tuumaametnikud teatasid juba veebruaris, et Tšornobõli piirkonnas on kiirgustase tõusnud. Põhjuseks on seal sõitnud rasked Vene sõjamasinad. Ukrainlased said viimased kiirgustaseme andmed Tšornobõlist 27. veebruaril ja siis oli näit tavapärasest seitse korda kõrgem.

Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri teatel ei kujuta Tšornobõli kiirgus elanikkonnale ohtu. Samas kaotas agentuur märtsi alguses tuumajaama töötajatega kontakti ja nad ei saa enam sealse kiirgustaseme kohta infot.

Tuumajaama töötajate sõnul saabus tuumaväljaõppega Vene eriüksus Tšornobõli nädal pärast sõja algust Ukrainas. Töötajad olid üllatunud, et sõduritel ei olnud kaitserõivastust.

Tšornobõli tuumajaama juht Valeri Seida ei olnud kohal, kui Vene väeüksus vallutas piirkonna. Ta sai sellest teada oma töötajatelt ja natuke kaugemal elavatelt inimestelt.

«Vene sõduritel ei olnud aimugi, kus nad sõidavad ja mida nad ohtlikus kohas sõitmisega teevad. Nad oleks nagu enesetapumissioonil! Täielikud ignorandid! Ohtlike kohtade juures on sildid, et sinna ei tohi minna, kuid nad ikka läksid. Püha taevas, kas nad ei oska lugeda!» kommenteeris Seida Reutersile.

Seida ja ta töötajad hoiatasid Vene sõdureid kiirguse eest, kuid venelasi see ei huvitanud.

Nüüdseks on teada, et osa Tšornobõlis olnud Vene eriüksuse sõduritest on saanud kiiritada. Neil diagnoositi kiiritustõbi ja nad viidi Valgevenesse ravile. Väidetavalt oli haigeid sõdureid seitse bussitäit. Venemaa ei ole nende seisundi kohta täpsemat infot avaldanud. 

Kiiritustõbi ehk äge kiiritusmürgistus ehk akuutne radiatsiooni sündroom on pärast suure radioaktiivse kiirgusdoosi (üle 1 Gy) saamist 24 tunni jooksul ilmnev kogum tervisehäireid.

Sümptomite ilmnemise loomus ja aeg sõltub ioniseeriva kiirguse doosi suurusest. Väiksemad doosid põhjustavad gastrointestinaalseid haigusnähte (iiveldus ja oksendamine) ning vere koostise muutusest tingitud haigusnähte (põletik ning verejooks). Suuremad doosid võivad lisaks eelnevale põhjustada neuroloogilist kahju ning lõppeda surmaga.

Ägeda kiiritusmürgistuse ravi on enamasti toetava iseloomuga: kasutatakse vereülekannet ning manustatakse antibiootikume. Ekstreemsemaid ravimeetodeid, nagu luuüdi siirdamine, kasutatakse ulatuslikemate kahjustuste korral.