VIDEO ⟩ Venelaste supersnaiper on 41-aastane kahe lapse ema, kes langes ukrainlaste kätte (2)

Inna-Katrin Hein
Copy
Vene snaiper treeningul Rostovi lähedal jaanuaris 2022. Pilt on illustreeriv
Vene snaiper treeningul Rostovi lähedal jaanuaris 2022. Pilt on illustreeriv Foto: REUTERS/Sergey Pivovarov/Scanpix

Venemaa supersnaiper Irina Starikova sai koodnime Bagheera Briti kirjaniku Rudyard Kiplingi teose «Džungliraamat» musta pantri järgi ja tema kontol on väidetavalt vähemalt 40 inimese tapmine. Nüüd tabasid ta Ukraina sõdurid.

Naine on levitanud enda kohta jutte, et ta on pärit Serbiast ning varem oli ta nunn, kuid ukrainlased lükkasid need väited ümber, kirjutab dailymail.co.uk.

Uurimine näitas, et tegemist on Ukrainast Donetskist pärit venelannaga, kellel on kaks tütart: 11-aastane Valeria ja üheksa-aastane Julia. Starikova on abielus Valgevenest pärit snaipriga, kelle koodnimi on Gorõnõtš.

Ukrainlaste kätte langenud naise sõnul jätsid Vene sõdurid ta haavatuna maha ja arvatavalt lootsid, et ta sureb, sest siis ei saa neid keegi süüdistada. Starikova sõnas ta kinni võtnud ukrainlastele, et Vene vägede strateegia ja taktika Ukrainas on kummaline ja ennasthävitav.

Ukrainlased on Starikovat otsinud alates 2014. aastast, mil ta tappis Donetski rahvavabariigi eest võideldes palju Ukraina sõdureid.

Ukraina sõdurid Lääne-Ukrainas Lvivi lähedal 29. märtsil 2022
Ukraina sõdurid Lääne-Ukrainas Lvivi lähedal 29. märtsil 2022 Foto: AP Photo/Nariman El-Mofty/Scanpix

Nõukogude Liidul oli teise maailmasõja ajal naissnaipreid, kellest kõige edukam oli Ljudmõla Pavlitšenko, kes oli tegelikult Kiievi lähedalt pärit ukrainlanna. Ta lasi maha vähemalt 309 inimest, mille tõttu sai hüüdnimeks Proua Surm. Temast sai hiljem Nõukogude Liidu propagandanägu.

Nõukogude naissnaipreid treeniti Moskva-lähedases snaiprite koolis, mida juhtisid Hispaania kodusõja (1936–1939) veteranid. Kinnitamata andmetel tapsid selle kooli kasvandikud teise maailmasõja ajal vähemalt 12 000 Saksa sõdurit.

Teine nõukogude tuntud naissnaiper oli Jelizaveta Mironova. Ta oli ainult 17-aastane, kui Saksamaa väed tungisid 1941 Nõukogude Liitu. Moskvast pärit Mironova oli just lõpetanud keskkooli, kui liitus Punaarmeega. Mironova võitles Ukrainas Odessas ja Sevastopolis, tappes ametlikel andmetel vähemalt 34 Saksa sõdurit, tõenäoliselt aga üle 100.

Tema kaaslastele avaldasid erilist muljet tema vägiteod viiepäevase ägeda võitluse ajal Gorjatši Kljutši juures 1942. aasta oktoobris, kui ta väidetavalt tappis rohkem kui 20 sakslast. Kuid ta sai Novorossiiski lahingus veebruaris 1943 tõsiselt vigastada ja suri vaid 19-aastaselt.

Umbes 800 000 naist oli teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidu Punaarmees, olles ka piloodid ja kuulipildurid.

Vene väed tungisid 24. veebruaril Ukrainasse, lootes selle riigi välksõjaga vallutada, kuid ukrainlased on kaitsnud oma kodumaad ega anna alla. Venelaste käes on väikesed alad Ida- ja Lõuna-Ukrainast.

Türgis Istanbulis on paar korda toimunud Venemaa-Ukraina rahuläbirääkimised. 29. märtsil lubasid venelased, et viivad üksused Kiievi juurest ära ja keskenduvad Donbassile.

Ukrainlaste sõnul ei saa venelasi usaldada ja vägede äraviimise lubaduse taga võib olla midagi muud.

Sõja tõttu on umbes kümme miljonit ukrainlast põgeniku staatuses, neist neli miljonit on läinud teistesse riikidesse ja kuus miljonit on Ukraina sees teise kohta liikunud.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles