:format(webp)/nginx/o/2022/03/29/14453473t1h746f.jpg)
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi süüdistab Venemaa presidenti Vladimir Putinit selles, et Vene väed jätavad oma hukkunud maha ega võta surnukehasid kaasa. Osas Ukraina paikades olevat Zelenskõi sõnul võimatu hingata, kuna lagunevate laipade lehk on hingemattev.
Ukraina president Zelenskõi sõnas väljaandele The Economist antud intervjuus, et Venemaa ei hooli oma langenud sõduritest, nad on lihtsalt kahuriliha, mitte lihast ja luust inimesed, kes kaotasid elu ja keda lähedased leinavad.
«Ukrainasse sissetungijad ei leina langenuid. Ma ei saa sellisest julmusest aru. Minu andmetel on Ukrainas ühe sõjakuuga kaotanud elu umbes 15 000 Vene sõdurit. Vladimir Putin viskas nad Ukrainasse, nagu oleks visanud halge ahju. Venelased ei võta oma surnuid kaasa ega mata neid, vaid jätavad vedelema. Osas paikades on venelastest laibakuhjad, surnukehad lagunevad ja tekitavad lehka, mille tõttu Ukraina sõduritel on võimatu hingata,» sõnas Zelenskõi intervjuus.
:format(webp)/nginx/o/2022/03/29/14453487t1heb4e.jpg)
Ukraina presidendi sõnul on kirjutamata reegel, mida võitlevad pooled on sajandeid järginud: omad surnud võetakse kaasa ja maetakse maha ning omadele haavatutele antakse abi.
«Venemaa vilistab sõjareeglitele. Nii surnutest kui haavatutest on neil ükskõik. Maailm näeb, et Ukraina peab sõjareeglitest kinni ja see on suur erinevus Venemaaga,» nentis Zelenskõi.
NATO andmetel on Ukrainas hukkunud 7000–15 000 Vene sõdurit ning kümned tuhanded on saanud haavata, langenud sõjavangi või kadunud.
Venemaa võimud teatasid 25. märtsil, et Ukrainas toimuval erioperatsioonil, millega puhastatakse nende sõnul seda riiki natsidest, on elu andnud 1351 Venemaa sõdurit.
Lisaks reameestele on Ukrainas hukkunud seitse kõrget Vene ohvitseri. USA meedia kirjutas viitega ameeriklastest sõjandusekspertidele, et viimati nähti kõrgete vene ohvitseride massilist hukkumist teise maailmasõja ajal (1939–1945). Nõukogude Liidu ja nüüd ka Venemaa ajalookäsitluse kohaselt toimus suur isamaasõda, mis kestis 1941–1945.
Vene vägede algne eesmärk oli vallutada Ukraina pealinn Kiiev, kuid seda ei ole neil õnnestunud kätte saada. Aasovi mere ääres asuv sadamalinn Mariupol on Vene vägede piiramisrõngas, sinna on jäänud lõksu palju tsiviilisikuid ja Ukraina väed avaldavad tugevat vastupanu.
ÜRO andmetel on umbes kümme miljonit ukrainlast põgenikud. Neist umbes neli miljonit on läinud teistesse riikidesse, ülejäänud on liikunud oma riigis teise kohta.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul usuvad kõik ukrainlased võitu ja kõik Ukrainasse jäänud inimesed annavad sellesse oma panuse.
«Võit on meie jaoks ka see, et suudame päästa võimalikult palju elusid, sest ilma inimesteta poleks millelgi mõtet. Meie maa on jah oluline, aga lõppkokkuvõttes on see lihtsalt territoorium,» ütles Ukraina president lisades, et sõja lõppedes «oleme Ukrainat kaitsenud ja oleme endiselt siin».
Map of the approximate situation in Ukraine as of 00:00 UTC 29/03/22. #UkraineCrisis #UkraineUnderAttack #Breaking #Kyiv #Kharkiv #Odesa #UkraineRussiaWar pic.twitter.com/EsceYk5wkI
— Ukraine War Map (@War_Mapper) March 29, 2022