:format(webp)/nginx/o/2022/03/23/14441340t1h9b4f.jpg)
Venemaa alustas Ukraina anastamist 24. veebruaril, lootes selle iseseisva riigi ühe nädalaga oma võimu alla saada, kuid läks teisti. Venemaa on saanud enda kätte üsna väikesed alad Ida- ja Lõuna-Ukrainast ning Vene vägede edasitung on mitmes kohas peatunud.
Soome riigikaitsekõrgkooli sõjaliste oskuste osakonna juht kolonel Petteri Kajanmaa selgitas, et Venemaal ei ole pärast ligi kuu aega sõdimist enam piisavalt inim- ja sõjalisi ressursse, et Kiiev ja Mariupol vallutada, teatab mtvuutiset.fi.
Ta lisas, et venelased on pommitanud Ukraina lõunaosas asuvat sadamalinna Mariupolit juba paar nädalat ning nad piiravad seda, kuid ei ole suutnud linna vallutada.
:format(webp)/nginx/o/2022/03/23/14441360t1h2b4f.jpg)
«Mariupol on hea näide ukrainlaste kaitsetahtest. Ukrainlased on langetanud otsuse, et nad ei anna Mariupolit käest ja nad jätkavad võitlust. Venemaa ei suuda praegu Mariupoli juures olevate üksustega linna kätte saada. Venelaste eesmärk tundub olevat seal võimalikult palju hooneid hävitada, rohkemaks ei ole neil jõudu,» arvab kolonel Kajanmaa.
Kajanmaa arvates on ka Ukraina pealinna Kiievi vallutamine Venemaa väeüksuste poolt ebatõenäoline.
«Vene üksused on Kiievi kolmes küljes, kuid neil ei ole piisavalt sõdureid ega laskemoona, et suurlinn, kus enne sõda elas ligi kolm miljonit elanikku ja mille pindala on 848 ruutkilomeetrit, ühe manöövriga vallutada. Vene väeüksuste puhul tundub, et neil puudub ühtne juhtimine ja nad tulistavad seda, mis ette jääb,» nentis Soome sõjandusekspert.
Kajanmaa jälgib enda sõnul iga päev Ukrainas toimuva sõja kulgu ja ütles, et Vene võitlejad ei suuda ilma vajalikuta, nagu bensiin, laskemoon ja toit, kuigivõrd edasi liikuda. Seega on Vene vägede edasiliikumine osas paikades peatunud just ressursside puudumise, mitte otseselt ukrainlaste vastupanu tõttu.
«Venemaa lootis kogu Ukraina, kaasa arvatud pealinna Kiievi, umbes nädalaga kätte saada. See plaan kukkus läbi. Vene üksused on Kiievist kümnete kilomeetrite kaugusel ja viimasel paaril päeval ei ole märke, et nad oleksid edasi liikunud. Nad arvatavalt kindlustavad end ja peatavad edasiliikumise, kuid jätkavad Kiievi pommitamist,» sõnas soomlane.
Sama kinnitas ka Briti kaitseministeerium, mille teatel ei ole Vene väed alates möödunud nädala lõpust Ukrainas eriti edasi liikunud.
«Venelased tegid juba sõja alguspäevadel vigu ja seetõttu on ka palju ebaõnnestumisi. Valiti vale taktika, ründeks kogenematud noored sõdurid ja rünnakuplaanide muutmine pole õnnestunud,» hindas Kajanmaa Venemaa algatatud sõja käiku.
Kajanmaa hinnangul vajaks Venemaa näiteks linnade vallutamiseks oluliselt rohkem vägesid, kuid siis on vaja mobilisatsiooni.
«Venemaal kahuriliha jätkub ja uusi üksuseid võidakse tuua Ukraina piiri äärde ja saata Ukrainasse, nende abil saadakse asendada langenud, haavatud ja ukrainlaste poolt vangi võetud. Samas jätab soovida taktika, strateegia ja üksuste varustamisvõime, ka üksustevaheline kommunikatsioon ja side,» lisas Kajanmaa.
Soome kindralmajori Pekka Toveri hinnangul nõrgeneb lähipäevil Venemaa löögivõime läänes ja arvatavalt ei ava nad seal uut rinnet. Toveri lisas, et Venemaa on Lääne-Ukraina linnu rünnanud kaugmaa täppisrelvasüsteemidega, kuid kuna nad on neid alates sõja algusest kogu aeg kasutanud, siis tõenäoliselt on laskemoona üsna vähe alles.
«Võimalik, et selles operatsioonis kasutatud tehnikaga võib olla juba probleeme. Arvan, et nende võime rünnata Ukraina vägede tagalaks olevat Lääne-Ukrainat on juba halvenenud või halveneb,» jätkas kindralmajor Toveri.
Ta lisas, et Vene väed jätkavad Lääne-Ukraina linnadele raketirünnakuid, kuid harvemini ja vähem täpsemalt.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et silmus tõmbub Mariupoli ümber koomale ja ukrainlased peavad lõpuks alla andma. Soome kindralmajor Toveri ei arva, et ukrainlased alla annavad.
Soome sõjandusekspertide sõnul on Mariupolist saanud uus Aleppo. Sellega viidatakse Süüria kodusõjale ja suurele hulgale tsiviilelanikele, kes jäid tule alla ja said surma.
Kindralmajor Toveri sõnul ei hooli Venemaa rahvusvahelistest sõjareeglitest, mille kohaselt peab võimaldama humanitaarkoridore, et tsiviilelanikud pääseksid põgenema, ning tsiviilobjekte ei pommitata.
Soome kindralmajori arvates üritab Venemaa viia Ukrainasse reserviste. Süüria võimud olevat lubanud Venemaale saata Ukrainasse appi üle 40 000 võitleja. Toveri arvates ei tule Süüriast just palju mehi, sest Venemaa lubas neile kuu teenistuseks ainult 300–500 dollarit (273–455 eurot), mis on elu mängu panemise eest liiga vähe.
«Lisaks ei saada Süüria president Bashar al-Assad, kes on küll Venemaa liitlane, Ukrainasse sõdima oma parimaid võitlejaid, vaid tal on neid endal vaja, sest Süürias sõda kestab,» nentis soomlasest sõjaekspert.
Toveri arvates ei ole süürlaste võitlusmoraal eriti kõrge, sest nad peavad sõdima võõras sõjas, mis neile korda ei lähe.
Venemaa president Vladimir Putin alustas 24. veebruaril Ukraina vallutussõda, tuues ettekäändeks, et Ukrainas on võimul natsid ja narkomaanid, kes seal elavaid Vene juurtega inimesi piinavad ja vangistavad.
Vene luure arvas enne sõda, et ukrainlased on venemeelsed ja tõstavad salaja tooste Putini terviseks ning võtavad nad kahel käel vastu.
Venelaste arusaam ukrainlastest varises üsna kiiresti, kui nad nägid, et ukrainlased on valimis viimase veretilgani oma kodumaad kaitsma.
The approximate change of the situation in Ukraine over the last 7 days.
— Ukraine War Map (@War_Mapper) March 23, 2022
0000 UTC Wednesday 16/03 --> 0000 UTC Wednesday 23/03.#UkraineCrisis #UkraineUnderAttack #Breaking #Kyiv #Kharkiv #Odesa #UkraineRussiaWar pic.twitter.com/6VbpkZZzhR