Kellelt pärineb Vene presidendi Putini ideoloogia? Kristlikult fašistilt ja Suur-Venemaa ideoloogilt (1)

Inna-Katrin Hein
Copy
Venemaa president Vladimir Putin 22. märtsil 2022 Moskvas Kremlis
Venemaa president Vladimir Putin 22. märtsil 2022 Moskvas Kremlis Foto: Mikhail Klimentyev, Sputnik, Kremlin Pool Photo via AP/Scanpix

Venemaa presidendi Vladimir Putini suureks eeskujuks on Ivan Iljin. Tema ideede põhjal alustas Putin Ukrainas sõda, kus 16-aastane Ilja kaotas kooli jalgpalliväljakul jalad ja elu. Putini eeskujuks on ka Lev Gumiljov. Selle tulemusel hukkus Mariupolis šrapnellide tõttu pooleteiseaastane Kirill.

Ukrainlased küsivad, miks nad peavad taluma ühe hullu, Venemaa presidendi pärast kannatusi ja lähedaste kaotamist.

Niisiis, miks? Osalt sellepärast, et Putin on võtnud omaks julma ideoloogia, mis pärineb aadlikust filosoofilt Ivan Ilijnilt ja ajaloolaselt-etnoloogilt Lev Gumiljovilt. Lisaks on tal nii-öelda ihuideoloogid, kelleks on politoloog Aleksandr Dugin, Moskva patriarh Kirill ja oligarh Konstatin Malofejev.

Nende filosoofia ja õpetuste põhjal muudab Putin ajalugu ja religiooni ning hävitab Ukrainat.

Venemaa presidendi arusaamade aluseks on panslavism ja doktriin, mis keiser Nikolai I (1756–1855) võimu ajal oli domineeriv ning milles rõhutatakse Vene õigeusku, isevalitseja võimu ja äärmuslikku natsionalismi.

Lisaks meeldib Putinile ideoloogia, et kõik slaavlased peavad moodustama ühise riigi, mida juhib Venemaa.

Ivan Iljin, kristlik fašist

Putin on maininud oma kõnedes ja kirjutistes ajaloolast-filosoofi Ivan Iljini (1883–1954), nimetades teda mineviku asjatundjaks.

Putin lasi 2005. aastal tuua Šveitsi Genfi maetud Iljini jäänused Venemaale ja korraldas uue matuse. Filosoof on maetud Moskva Püha Donskoi kloostri kalmistule.

Putin saatis oma partei Ühtne Venemaa liikmetele ja ametnikele Ilijni kirjutiste kogumiku. Sealt pärineb ka Putini ja tema toetajate arusaam, et ukrainlased on tegelikult venelased ja nad peavad olema osa Venemaast.

Iljin oli kristlik fašist, kes mõisteti nõukogude Venemaal surma ning kes alates 1922. aastast elas Saksamaal ja Šveitsis. Tal oli kahju, et fašist Benito Mussolini (1883–1945) sai võimule Itaalias, mitte Venemaal. Saksa diktaatorit Adolf Hitlerit (1889–1945) pidas ta tsivilisatsiooni tugisambaks.

Iljin lootis, et Venemaal kommunism variseb ja riigist saab maailma päästja. Venemaa peab Iljini nägemuse kohaselt Jumala poolt sanktsioneeritud sõdasid lääne ideoloogide ja seksuaalpervertide vastu.

Putinile Iljini seisukohad meeldivad ning kui ta oli 2005. aastal juba oma võimu kindlustanud, koges ta väärtusvaakumit, mis arvatavalt sundis teda selle filosoofi ideedest kinni haarama. Putin nägi endas juhti, kellest Iljin kaua aega tagasi unistas.

Iljinil on palju teoseid, mille sisu on vastuoluline ja mitmeti tõlgendatav. Putinile need meeldivad, kuna see annab talle mänguruumi ja õigustusi. Kuid Iljini fašismi ei saa ignoreerida.

Briti professor Timothy Snyder on Iljiniga palju tegelenud ja võtab oma teose «Vabaduse tee» juhtmõtte kokku järgmiselt: Venemaa ei päästa maailma fašismist, vaid fašismiga.

Selle taustal poleks Putini toetus Euroopa paremäärmuslusele vaid segaduse külvamine.

See peegeldab Iljini ennustust, et just Venemaa elustab Euroopa fašismi.

Anna Ahmatova poja eurasianism

Lisaks Iljinile tunneb Putin huvi tuntud poeedi Anna Ahmatova (1899–1966) poja Lev Gumiljovi (1912–1992) asusaamade vastu. Ta oli antisemiit ja eurasianismi teooria alusepanija.

Vene emigrandid läänes hakkasid eurasianismi ideed levitama 1920. aastate alguses. Gumiljov jätkas ideed Venemaast kui «pühast Euraasia tsivilisatsioonist», millel on võime ja kohustus ühendada suur osa maailmast.

Putin kasutab Gumiljovi sõna passionarnost. See tähendab halastamatut kirge, mis on venelastel geenides ja mis aitab neil kaost taluda.

Putini ja Gumiljovi arvates on igal võimukoondumisel sünd, kasvu- ja hävinguperiood. Putin on veendunud, et Venemaa kui maailmajõud kasvab endiselt.

Samas eirab Putin Gumiljovi seisukohta, et Venemaad võib tabada ka langus, kui võimud «hammustavad liiga suure suutäie».

Aleksandr Dugin, Putini Rasputin?

Venemaa politoloogi Aleksandr Duginit on Vene vaba meedia, mida nüüdseks enam ei ole, nimetanud Putini Rasputiniks. Grigori Jefimovitš Rasputin-Novõhh (22. jaanuar (vana kalendri järgi 10. jaanuar) 1869 Tobolski kubermang, Pokrovskoje küla – 30. detsember (vkj 17. detsember) 1916 Petrograd) oli vene talupoeg ja müstik, Venemaa keisri Nikolai II (1868–1918) pere usaldusalune.

See on liialdus, sest Dugin ei ole tegelikult Putini eeskuju, nagu Iljin ja Gumiljov, ega ka Venemaa võimu siseringi mõjutaja.

Nooruses ammutas Dugin ideid natsionaalsotsialismist ja asutas 1994. aastal natsionaalbolševike partei, mille Putin hiljem keelustas. Selle asemel oli Putinile meeltmööda Dugini asutatud Euraasia liikumine.

Dugini mõju kasvas koos teosega «Osnovõi geopolitiki» («Geopoliitika alused», 1997), milles ta nägi ette Vene-Euraasia hegemooniat. Sellesse totalitaarsesse riiki kuuluksid isegi Saksamaa ja Prantsusmaa. Balti riigid ja Soome ühendataks Vene Föderatsiooniga.

Ta rääkis 2014. aastal Ukrainast nii «mõrvarlikult», et pidi Moskva riikliku ülikooli rahvusvaheliste suhete sotsioloogia instituudi juhi kohalt lahkuma. Dugin teatas enne vallandamist, et allutatud aladel tuleks pool elanikkonnast maha tappa, et ülejäänud uuele võimule alluksid.

Kui Vene väed Putini käsul 24. veebruaril Ukrainas vallutussõda alustasid, teatas Dugin, et see on õige samm, sest nii Valgevene kui Ukraina peavad olema Suur-Venemaa osad.

Dugini sõnul ei saa ukrainlasi siiski «koerteks» nimetada, nagu neid on nimetatud, vaid vendadeks, sest siis alluvad nad paremini.

Ja kuidas saab natsitaustaga Dugin, omamoodi trolliv kloun, nimetada Ukraina liidreid natsideks ja klounideks?

Professor Snyder meenutas, et 1970. aastatel õpetati Nõukogude Liidus, et sõna «fašist» tähendab venevastasust. «Fašist, nagu Dugin, võib seega kuulutada fašistlike fraasidega võitu fašismi üle, nimetades samal ajal oma vastased fašistideks,» resümeeris Snyder.

Patriarh Kirill, kes annab Putinile õnnistuse

Moskva patriarh Kirill toetab Suur-Venemaa ideoloogiat ja Putini sissetungi Ukrainasse.

Patriarhi sõnul on Vene maailmal üks ühine poliitiline keskus (Moskva), ühine vaimne keskus (Kiiev kui kogu Venemaa ema), ühine kirik (Vene õigeusu kirik ja Moskva patriarhaat) ja ühine patriarh (tema ise).

Venemaa president Vladimir Putin andmas 21. novembril 2021 Moskvas Kremlis toimunud Vene õigeusukiriku sündmusel lilli patriarh Kirillile
Venemaa president Vladimir Putin andmas 21. novembril 2021 Moskvas Kremlis toimunud Vene õigeusukiriku sündmusel lilli patriarh Kirillile Foto: Sputnik/Mikhail Metzel/Pool via REUTERS/Scanpix

Kirill toetab Putini «ainsa puhta usu» kaitsja kuvandit ning välismaa teoloogid on ta äärmuslikud arusaamad hukka mõistnud.

Putini ideoloogia pankur Konstantin Malofejev

Venemaa presidendi Putini ideoloogia levitamist rahastab oligarh Konstantin Malofejev.

Malofejev oli Genfis elav noor monarhist, kellest sai oluline sild Ivan Iljini ideedele pühendunud vene emigrantide ja KGB taustaga venelaste vahel.

Kolmekümnendates eluaastates asutas Malofejev Marshalli kapitaliinvesteeringute fondi ja temast sai miljardär. Selle rahaga asutas Malofejev Püha Vassili Suure Fondi, mis toetab õigeusu väärtuste ja konservatiivsete ideaalide levitamist Ukrainas, Euroopas ja USA-s.

Malofejev on oma raha jaganud ka Dugini Euraasia liikumisele, Ida-Ukraina separatistidele, Euroopa äärmusorganisatsioonidele ja ka USA homoseksuaalidevastasele organisatsioonile World Congress of Families.

Venemaa kasutab Malofejevi raha ka oma mõjuvõimu suurendamiseks Aafrikas.

USA kehtestas 2014 Malofejevile sanktsioonid tegevuse eest Krimmi vallutamisel. Malofejev on süüdistusi vallutamisega seotuses eitanud, kuid tunnistas, et tema silmis ei ole Ukraina riik.

«Ukraina on alati olnud Venemaa ja sellest kunstlikult eraldatud,» on Malofejevi seisukoht.

Kui Putin enam võimul ei ole, siis tahaks Malofejev Venemaa järgmise presidendina näha meest, kes pooldab panslavistlikku ja Suur-Venemaa maailmavaadet. Võimalik, et Putini toetajad on Ukraina sõja kaotuste tõttu temast eemaldumas ja otsivad juba talle järglast presidendiametis.

Kuna Vene sõdureid sureb Ukrainas nagu kärbseid ning Ukraina tsiviilelanike lõksu jäämine ja suremine on teada ka Venemaal, võib Putini agressioonisõja heaks kiitmine Ilijni, Gumiljovi, Dugini, patriarh Kirilli või oligarh Malofejevi ideede järgi saada venelaste jaoks kannapöördeks.

See võib tähendada, et Putin võidakse kukutada ja Venemaal vahetub võim. Loodetavalt algab ka demokraatlikuma ja inimlikuma ideoloogia ajastu.

Tagasi üles