:format(webp)/nginx/o/2022/03/22/14439903t1h3c0d.jpg)
USA uudistekanali CNN andmetel võib Venemaa väeüksuste aeglase edenemise põhjuseks Ukrainas olla selleks spetsiaalselt määratud välikomandöri puudumine.
Kes juhib Vene vägesid Ukrainas? USA ei ole suutnud seda kindlaks teha
USA sõjandusekspertide teatel ei ole nad suutnud välja selgitada, kes juhib Vene vägesid kohapeal või kas üksused saavad käsud otse Moskvast.
CNN-i andmeil pole Venemaa kaitseministeerium kordagi maininud Ukraina operatsiooni juhti ega vastanud nende selleteemalisele küsimusele.
USA sõjaekspertide arvates võib Venemaa oodatust nõrgem sõjategevus Ukrainas tuleneda sellest, et keegi ei koordineeri rünnakuid. Seetõttu ei suuda Venemaa erinevatest sõjaväeringkondadest Ukrainasse koondatud väed koostööd teha, konkureerides nappide ressursside pärast.
Samuti takerdub side Vene vägede vahel. Suhtlemiseks on muu hulgas kasutatud tavalisi mobiiltelefone, mida on lihtne pealt kuulata. Selle tegi lisaks USA luurele kindlaks ka Briti luure.
«Käsu ühtsus on sõja üks aluspõhimõtteid. Seega peab kellelgi olema üldine vastutus: tulistamise koordineerimine, logistika juhtimine, reservväed, operatsiooni eri tiibade tegevuse jälgimine ning olukorra järgi taktika ja strateegia muutmine,» selgitas USA Euroopa vägede endine ülem kindralleitnant Mark Hertling.
Ka USA Euroopa vägede endine ülem kindralleitnant Ben Hodges ütles, et Vene mere-, õhu- ja maavägede tegevus Ukrainas ei tundu kokku sobivat. Samuti tõi ta esile, et Ukraina ründamise ulatus on hoopis teistsugune kui Vene armee senised operatsioonid näiteks 2015. aastal Süürias ja 2014 Krimmi poolsaarel.
:format(webp)/nginx/o/2022/03/22/14440024t1hc443.jpg)
Halva koordineerimise põhjus võib ekspertide hinnangul olla ka see, et president Vladimir Putini käsk rünnata Ukrainat oli vähemalt osaliselt Vene vägede juhtidele üllatus. Läänes mõisteti juba sõja paaril esimesel päeval, et Putini arusaam sõjast võib olla ebareaalne.
Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud pea kuu aega. Selle aja jooksul on Venemaa suutnud vallutada mõned alad, peamiselt Ida- ja Lõuna-Ukrainas, kuid näiteks pealinna Kiievit ei ole nad ukrainlaste hea kaitse tõttu kätte saanud.
:format(webp)/nginx/o/2022/03/22/14439902t1he3a7.jpg)
Lääne ja Ukraina andmetel on Venemaa sõjaväge vaevanud ressursipuudus ja logistilised probleemid ning andmed hukkunud sõdurite arvu kohta on kinnitamata. Ukraina võimuesindajate teatel on ukrainlastest sõdurid tapnud viis Vene kindralit, kellest vähemalt ühe surma on kinnitanud Venemaa allikad.
Nii et isegi kui Vene vägedel Ukrainas on komandör, on USA kindralleitnandil Hertlingil Venemaale siiski halbu uudiseid.
«Kuna ühtne koordineerimine puudub, siis iga väeüksus teeb, mida heaks arvab. Jah, nad ründavad Ukraina linnu, samas teevad kokkuleppimata strateegia ja taktika ning sõja pidamiseks vajaliku nappimine nad põhimõtteliselt teovõimetuks. Ja see on ukrainlastele kasulik,» nentis ameeriklasest sõjaekspert Hertling.
Pärast seda, kui Venemaa alustas 24. veebruaril rünnakut Ukrainale, on ta pommitanud Ukraina linnu rakettide ja suurtükiväega, hävitades elumaju, haiglaid ja koole ning tappes tsiviilisikuid. Vene vägede sissetung on suures osas seiskunud ukrainlaste ägeda vastupanu ja USA ekspertide hinnangul suurte taktikaliste vigade tõttu.
:format(webp)/nginx/o/2022/03/22/14439907t1h3d17.jpg)
Õhuruum Ukraina kohal on endiselt osaliselt Ukraina kontrolli all ja Venemaal pole õnnestunud võtta kontrolli Kiievi ega ühegi teise suurema linna üle.
Venemaa president Vladimir Putin ütles sõja õigustuseks, et Ukrainat juhivad natsid ja narkomaanid ning venekeelne elanikkond on seal ohus. Putini sõnul on Ukraina paremäärmuslike vaadetega juhid, kaasa arvatud president Volodõmõr Zelenskõi, Venemaale ja vene juurtega inimestele ohuks.