VIDEO ⟩ Harkivis hukkus Vene rünnakus 96-aastane neljas koonduslaagris ellu jäänud mees
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
22. märts 2022, 13:30
/nginx/o/2022/03/22/14439499t1ha183.jpg)
Ukrainas Harkivis hukkus Venemaa rünnakus Boris Romantšenko, kes elas üle holokausti, jäädes ellu neljas koonduslaagris.
96-aastase Romantšenko surma kinnitas Buchenwaldi koonduslaagri memoriaalinstituut Twitteris mitme säutsuga, teatab cnn.com.
Ukrainlane jäi teise maailmasõja ajal ellu nii Buchenwaldi, Peenemünde, Dora kui Bergen-Belseni koonduslaagris. Instituudi teatel oli Romantšenko Buchenwald-Dora komitee asepresident ja tegeles elu lõpuni natsikuritegude avalikustamisega.
Venelaste rünnakus elu kaotanud Boris Romantšenko lapselaps Julia Romantšenko sõnas meediale, et ta sai Harkivi Saltivka linnaosa ründamisest teada 18. märtsil sotsiaalmeediast. Ta küsis siis sotsiaalmeedia kasutajatelt, kas nad teavad, mis on saanud Boris Romantšenkost. Naine sai video, millel on näha, et põles maja, kus ta vanaisa elas. Kuna oli juba väljas liikumise keelu aeg, siis ta ei saanud minna kontrollima, kas vanaisa oli elus.
Kui Julia Romantšenko sai lõpuks vanaisa elukohta vaatama minna, leidis ta eest maani maha põlenud maja. Vanaisa korterit seega alles ei olnud. Ta sai hiljem teada, et ta vanaisa Boris Romantšenko on elu kaotanud.
«Ta jäi ellu neljas natside koonduslaagris ja elas vaikset pensionärielu Harkivis. 18. märtsil tabas Vene rakett ta maja ja ta kaotas elu. See on sõnades kirjeldamatu kuritegu. Ta jäi Hitleri julmustes ellu, kuid langes Putini mõrva ohvriks,» kirjutas Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba Twitteris.
Liitlasväeüksused avastasid 11. aprillil 1945 Buchenwaldi koonduslaagri ja vabastasid seal olnud 21 000 inimest, kelle hulgas oli ka ukrainlane Boris Romantšenko.
Romantšenko osales 2012. aastal Buchenwaldi vabastamise mälestussündmusel, kus ta luges ette vande, mis oli pühendatud «uue maailma loomisele, kus valitseb rahu ja vabadus».
/nginx/o/2022/03/22/14439500t1h064f.jpg)
Harkivi ajaleht kirjutas 2015. ja 2018. aastal tema külastusest Buchenwaldi, kus tähistati USA vägede poolt laagri vabastamise aastapäeva.
Vene väed on teinud juba pikka aega raketirünnakuid Ukraina kirdeosas asuvale Harkivile. Ukraina võimude teatel ei ole venelased linna veel täiesti ümber piiranud.
Venemaa alustas Ukraina vallutussõda 24. veebruaril, lootes välksõjaga sõltumatu demokraatliku riigi nädalaga «alla neelata».
Venemaa presidendi Vladimir Putini vallutusplaanis oli kaks viga: ta ei arvestanud, et ukrainlased avaldavad tugevat vastupanu ja lääs abistab Ukrainat.
ÜRO andmetel on põgeniku staatuses umbes kümme miljonit ukrainlast, kelle seas on nii teistesse riikidesse läinuid kui ka neid, kes on kolinud Ukraina sees teise kohta, eelkõige riigi lääneossa.
Sõda kestab neljandat nädalat ja veel lõppu ei paista. Samas võib lääne luure arvates venelaste võhm aprilliks või hiljemalt maiks olla otsa lõppenud ja nad otsivad võimalusi Ukraina võimudega läbirääkimiseks.