19-aastased Harvardi koolipoisid lõid sõjapõgenike ja võõrustajate kokkuviimiseks originaalse platvormi

Kaks Harvardi ülikooli tudengit lõid veebilehe, mille abil on Ukraina sõjapõgenikel võimalik leida majutust pakkuvaid inimesi üle kogu maailma, hõlbustades ajutise pelgupaiga leidmist, vahendab CNN.

«Ma ju oskan luua veebilehti ja suuri platvorme, seega ma mõtlesin, et kuidas ma siis ei tee mitte midagi, et ukrainlasi aidata,» ütles idee autor ja veebiplatvormi Ukraine Take Shelter looja Avi Schiffmann (19).

EXCLUSIVE: Ukraine Take Shelter is giving hundreds of new homes to refugees. It was built by a 19-year-old Harvard student https://t.co/6K4h5tCXRA

— The Independent (@Independent) March 11, 2022

«Sõjapõgenikud vajavad majutuse leidmisel kiiresti abi ja seda üle kogu maailma, mistõttu ma pidin võimalikult ruttu midagi välja mõtlema,» märgib noormees, kes on oma oskustega varemgi maailmale appi sööstnud.

Näiteks lõi ta koroonapandeemia alguses veebilehe, mis mõõdab COVID-19 mõju. Veidi hiljem samal aastal kujundas ta aga veebilehe, mis jälgis USA-s toimuvaid Black Lives Matteri proteste.

Selleks, et viimatine idee kiiremini teoks teha, võttis Schiffmann kampa ka kursusekaaslase Marco Bursteini, ning üheskoos asuti asja arutama.

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by Leiarna Dunworth (@dunworthdaily)

«Mina näen seda nii: peaaegu kõigil on nutitelefon ja internetiühendus. Maailmas toimub kogu aeg midagi, olgu selleks maavärin, sõda või pandeemia, ja alati on võimalus kasutada tehnoloogiat, et inimeste elu nendes humanitaarkriisides parandada,» avaldab Schiffmann.

Loodud platvormil Ukraine Take Shelter on praeguseks juba rohkem kui miljon kasutajat ja üle 25 000 kirje. Lühi- ja pikaajalised võõrustajad üle kogu maailma on pakkunud kõike, mida saavad, alates elutoa diivanist ja vabadest magamistubadest kuni tervete korterite ja maamajadeni.

Lihtne ja mugav kasutada

Platvormi loomisel seadsid Schiffmann ja Burstein prioriteediks, et seda oleks võimalikult lihtne ja mugav kasutada. «Kui uurisin, milliseid vahendeid Ukraina sõjapõgenikud potentsiaalsete võõrustajatega ühenduse loomiseks kasutavad, sain ma teada, et need ei ole kuigi tõhusad,» märgib Schiffmann. Ta lisab, et platvorm võimaldab põgenikul oma olukorra parandamiseks ise midagi ette võtta, selle asemel et mõnes Euroopa linnas tänava peal istuda ja oodata, millal üks või teine ​​ülekoormatud pagulasabiorganisatsioon teda majutaks.

«Ukraine Take Shelteri platvormil on igal põgenikul võimalik tutvuda tuhandete pakkumistega ja selleks, et endale majutus saada, on vaja vaid võõrustajale helistada või e-kiri või sõnum saata,» kirjeldab Schiffmann protsessi.

Tunnustus Ukraina valitsuselt

Veebileht on tõlgitud kümnetesse keeltesse, sealhulgas ukraina, saksa ja poola keelde. «See annab võimu tagasi põgenike kätte, võimaldades neil haarata initsiatiiv. Nad ei pea lootma kellelegi teisele, kes aitaks neil turvalise pelgupaiga leida. Juba praegu on meil miljoneid pagulasi ja neid tuleb üha juurde, nii et tõhususe, turvalisuse ja ohutuse tagamine on kriitilise tähtsusega,» selgitavad platvormi loojad.

Ukraine Take Shelteri platvorm on juba pälvinud ka rohkelt tähelepanu. Sealhulgas on Ukraina valitsus algatust tunnustanud ning Twitteris avaldatud Schiffmanni säutsule vastanud: «Kallis Avi Schiffmann! Suur tänu selle olulise töö eest!»

Dear @AviSchiffmann, many thanks for your important work 💛💙

— Ukraine / Україна (@Ukraine) March 18, 2022

Nüüd töötavad Schiffmann ja Burstein juba ka selle nimel, et koondada veebilehele lisaks suuremate rendiplatvormide (nt Airbnb ja Vrbo), mittetulundusühingute ja valitsusasutuste majutuspakkumisi.

Ei puudu ka riskid

Paratamatult kaasneb iga põgenikekriisiga ka muresid. ÜRO humanitaarasjade asepeasekretäri Martin Griffithsi sõnul on üheks neist inimkaubandus, mistõttu võivad suurde ohtu sattuda just naised ja lapsed.

Riskide maandamiseks sisaldab iga platvormil olev kirje hoiatusi, et juhendada põgenikke võõrustajaga turvaliselt ühendust võtma, videokõnet tegema ja võimalikke ohumärke ära tundma. Juba on lehele koondatud ka korduma kippuvad küsimused, millele on võimalik vähese vaevaga kiirelt vastus leida.

Muu hulgas on Schiffmann ja Burstein koostööd teinud küberekspertidega, et tagada küberturvalisus. «Lehele ei ole võimalik sisse häkkida, seega ei ohusta põgenikke nende geograafilise asukoha määramine, mis võiks nende turvalisuse või elu ohtu seada,» kinnitab Schiffmann. 

Võimalusi on väga erinevaid

Kui põgenik otsib veebilehelt endale lähimas linnas võõrustajat, on tal kümneid, kui mitte sadu valikuvõimalusi. «Mõned võõrustajad on noorpaarid, kellel pole pakkuda muud kui vaid madrats põrandal, samas võid leida ka suure majapidamisega pere, kes pakub näiteks tuba oma majas,» selgitab noormees. 

Paljud võõrustajad pakuvad abi ka näiteks toidu, riiete või laste hoidmise kujul. Neilt, kes oma kodus majutust pakkuda ei saa, võib leida erinevaid pakkumisi raha annetamisest kuni lemmikloomade hoidmiseni.

Majutust pakutakse üle maailma

«Mul on koht ühele inimesele... Ma tean, et seda ei ole palju, aga ma saan pakkuda turvalist peavarju ja süüa, kuni ta leiab töö või olukord stabiliseerub,» märgib näiteks üks ​​Pariisis korterit jagav võõrustaja.

Üks Poolas asuv võõrustaja aga pakub oma kodus kahekohalist tuba. «Meil ​​ei ole suurt maja, kuid teil on siin turvaline, tuba on soe ja süüa saab samuti. Kuna meil ​​endal on väike laps, siis tunneme, et saame kõige paremini aidata kedagi, kellel on ka väike laps või beebi,» märgitakse pakkumises.

Valik võõrustajaid Tallinnas. Foto: Kuvatõmmis ukrainetakeshelter.com lehelt

Päästab ka elusid

Tuhandete Ukraine Take Shelteri platvormi kaudu toimunud suhtluste hulgas on aga üks lugu, mis Schiffmanni sõnul jääb talle meelde kogu ülejäänud eluks.

«Ukraina suuruselt teises linnas Harkivis elas perekond, kes otsis riigist põgenemisteed,» räägib noormees. «Pärast virtuaalset kohtumist võõrustajaga, kes pakkus neile oma Prantsusmaal asuvat maakodu, perekond põgenes.»

«Kolm päeva hiljem said nad teada, et nende kodu, sealhulgas kelder, kus nad olid varjunud, oli täielikult hävinud. See pani mind mõistma, kui reaalne on, et see veebileht ei aita inimestel lihtsalt eluaset leida, vaid see tõesti päästab nende elu,» jutustab Schiffmann.

Noormehed loodavad jõupingutusi laiendada

Pärast Ukraina sõja lõppu, kui veebilehte enam sellisel kujul vaja ei lähe, loodavad noormehed oma jõupingutusi laiendada, et aidata mis tahes varjupaigataotlejatel kasvõi hetkekski endale ajutine kodu leida. «Meil on plaanis laiendada seda platvormi mis tahes pagulastele, olgu selleks põgenikud Süüriast või Afganistanist, loodusõnnetuste või sõdade ohvrid,» märgib Schiffmann.

Rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni andmetel on Ukrainast lahkunud üle kolme miljoni inimese ning iga päevaga lisandub tuhandeid, kes püüavad sõja eest põgeneda ning otsivad ajutist peavarju.