Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Mida võib sõda naistega teha? Ukrainlannad kogevad seda omal nahal

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Vene väed alustasid Ukraina anastamist 24. veebruaril ja on nüüdseks Ukraina lõunaosas asuva Mariupoli ümber piiranud. Venemaa rünnakus hävines ka Mariupoli sünnitushaigla. Pildil transpordivad päästetöötajad selles haiglas olnud rasedat naist. Hiljem tuli teade, et naine ja seega ka ta laps surid
Vene väed alustasid Ukraina anastamist 24. veebruaril ja on nüüdseks Ukraina lõunaosas asuva Mariupoli ümber piiranud. Venemaa rünnakus hävines ka Mariupoli sünnitushaigla. Pildil transpordivad päästetöötajad selles haiglas olnud rasedat naist. Hiljem tuli teade, et naine ja seega ka ta laps surid Foto: AP Photo/Evgeniy Maloletka/Scanpix

Euroopa tundub olevat tõotatud paik, kuhu on aastakümneid saabunud nii põgenikke kui majandusmigrante paremat elu otsima. Enne praegust Ukraina sõjapõgenike kriisi oli 2015–2016 Süüria põgenike kriis, mis oli tingitud 2011 Süürias lahvatanud kodusõjast. Kui Süüriast põgenesid ka mehed, siis nüüd on põgenikud põhiliselt naised ja lapsed. Ukraina mehed on lubanud eesotsas president Volodõmõr Zelenskõiga võidelda viimse veretilgani.

Mehed on seega enamjaolt võitlejad ja naised põgenikud, mis tähendab, et eri sugude esindajad kogevad sõda erinevalt.

Sõjad ja relvakonfliktid hävitavad elusid, elatist, majandust, perekondi ja palju muud, mõjutades väga palju ka naisi, kes otseselt sõjas ei võitle. Naised on haavatavad ja kaitsetud, kuna nad ei saa olukorda otseselt mõjutada, ning kriisi tekkides aitavad nad lapsi ja eakaid.

Tagasi üles