P, 4.12.2022

Venemaa kehtestas ameeriklastele sanktsioonid: Joe Biden ja teised USA juhid ei tohi Siberisse puhkama minna

Inna-Katrin Hein
Venemaa kehtestas ameeriklastele sanktsioonid: Joe Biden ja teised USA juhid ei tohi Siberisse puhkama minna
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 4
Venemaa president Vladimir Putin puhkamas augustis 2017 Siberis Tõva vabariigis
Venemaa president Vladimir Putin puhkamas augustis 2017 Siberis Tõva vabariigis Foto: Sputnik/Alexei Nikolsky/Kremlin via REUTERS/SCANPIX

Vene võimud teatasid 15. märtsil, et kehtestavad sanktsioonid 13 USA poliitikategelasele, kelle seas on USA president Joe Biden, välisminister Anthony Blinken ja teised poliitikud, kes on Venemaale kehtestatud sanktsioonide taga. Lisaks on selles nimekirjas Bideni poeg Hunter Biden ja USA endine välisminister Hillary Clinton.

Briti meedia andmetel teatas ka USA 15. märtsil uutest Venemaale kehtestatud sanktsioonidest.

Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki sõnul on USA poliitikutele kehtestatud mõttetud sanktsioonid: Venemaale, kaasa arvatud Siberisse, puhkama reisimise keeld ja Venemaa pangakonto külmutamine.

Teada on, et Siber on Venemaa presidendi Vladimir Putini lemmikpuhkepaik. Ta käib sügiseti Tõva või Sahha vabariigis kalal, jahil ja matkamas. Tõva asub Siberi lõunaosas  Mongoolia piiri ääres ja Sahha on Siberi idaosas, 40 protsenti selle alast jääb polaarjoone taha.

Psaki sõnul ei käi Joe Biden ega ta pere Siberis puhkamas, samuti ei ole USA presidendil Venemaa mõnes pangas kontot.

USA president Joe Biden esinemas 15. märtsil 2022 Valges Majas naiste ajalookuu puhul võrdse töötasu teemal
USA president Joe Biden esinemas 15. märtsil 2022 Valges Majas naiste ajalookuu puhul võrdse töötasu teemal Foto: EPA/MICHAEL REYNOLDS/SCANPIX

«Tõstan esile veel seda, et venelased üritavad kehtestada sanktsioone Joe Bidenile, kes suri 2002. Puhaku ta rahus. USA president on Joe Biden noorem ehk teda tegelikult venelaste nimekirjas ei ole,» teatas Psaki.

Ta jätkas, et mitte keegi USA teistest juhtidest ei plaani turismireisi Siberisse ega mujale Venemaale ning mitte kellelgi neist ei ole Venemaal pangakontot, mille venelased enda sõnul külmutasid.

USA endine välisminister Hillary Clinton 30. juunil 2021 esinemas Prantsusmaal Pariisis põlvkondade võrdõiguslikkuse foorumil
USA endine välisminister Hillary Clinton 30. juunil 2021 esinemas Prantsusmaal Pariisis põlvkondade võrdõiguslikkuse foorumil Foto: REUTERS/Gonzalo Fuentes/Scanpix

Hillary Clinton viskas sotsiaalmeedias Venemaa kehtestatud sanktsioonide üle nalja. «Tahan tänada Venemaa akadeemiat selle elutöö auhinna eest,» kirjutas ta Twitteris.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov kehtestas sanktsioonid Bidenile, välisminister Antony Blinkenile, CIA direktorile Bill Burnsile ja paljudele USA kõrgetele ametnikele Venemaa presidendi Vladimir Putini käsul. Putinit häirivad sanktsioonid, mille USA on kehtestanud Venemaale ja oligarhidele.

Pärast Lavrovi teadet edastas Valge Maja, et USA-l valmisid uued sanktsioonid ka Moskva liitlasele, Valgevene presidendile Aljaksandr Lukašenkale ja 11 Venemaa kaitseametnikule, kes ei tohi USA-sse jalga tõsta.

USA lisas sanktsioneeritavate nimekirja ka Venemaa rahvuskaardi ülemjuhataja Viktor Zolotovi ja riigi kontrolli all oleva relvakaubandusettevõtte Rosoboronexport peadirektori Aleksandr Mihhejevi.

Venemaa sanktsioonid takistavad Venemaale siseneda ameeriklastel, president Joe Bidenil ja veel 12 mõjuvõimsal poliitikul ja sõjaväelasel, kaasa arvatud staabiülemate ühendkomitee esimehel kindral Mark Milleyl, kaitseminister Lloyd Austinil ja Luure Keskagentuuri (CIA) juhil Bill Burnsil.

Nimekirjas on ka USA riikliku julgeolekunõukogu majandusteadlane Daleep Singh, keda peetakse Venemaa-vastaste sanktsioonide loojaks.

Venemaa välisministeerium teatas oma avalduses, et vastas selle otsusega mitmele enneolematule sanktsioonile ja kehtestas meetmed vastastikuse põhimõtte alusel.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov lisas, et see on vältimatu tagajärg USA praeguse administratsiooni äärmiselt russofoobsele kursile, mis on samas ameeriklaste lootusetu katse säilitada Ameerika Ühendriikide hegemooniat ja üritada Venemaad tähtusetuks teha.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov pidamas 10. märtsil 2022 Türgis Antalyas läbirääkimisi Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba ja Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğluga
Venemaa välisminister Sergei Lavrov pidamas 10. märtsil 2022 Türgis Antalyas läbirääkimisi Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba ja Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğluga Foto: RUSSIAN FOREIGN AFFAIRS MINISTRY / HANDOUT HANDOUT/Scanpix

USA ja teised lääneriigid hakkasid Venemaad uute sanktsioonidega survestama Ukrainasse sissetungi pärast. Need on juba mõju avaldanud, sest rubla on muutunud odavamaks, enamik välisfirmasid on riigist lahkunud ja tööpuudus kasvab.

Venemaa duuma liikmed nõudsid 13. märtsil, et Venemaa peab ka USA-le karmid majandussanktsioonid kehtestama. Lisaks tuleks USA-l nende arvates tagastada Alaska ja California ajaloolised Vene asundused Venemaale.

USA võimud naersid selle nõudmise välja, sest need on alates 19. sajandist USA alad, millele Venemaal õigust ei ole.

Putini lähikondlane, duuma liige Oleg Matveitšev esines 13. märtsil Venemaa riigiuudistes, kus ütles, et pärast Ukraina natsismist puhastamist ja demilitariseerimist nõuavad nad Washingtonilt ja Kiievilt Ukraina abistamise kulude katmist.

Venemaa tuntud saatejuht Vladimir Solovjov küsis oma saates, kuidas on Venemaal võimalik saada tagasi Alaska. Esimene Vene asundus Alaskal tekkis 1784 ja see sai nimeks Kolme Pühaku laht. Seal hakkas tegutsema Vene-Ameerika kompanii, millel oli kaubandusmonopol, mille kinnitas 1799 allkirjastatud dokumendiga Vene keiser Paul I (1754–1801).

Ameerika Ühendriigid ostsid Venemaa keisririigilt Alaska 18. oktoobril 1867, kui USA senat ja president Andrew Johnson allkirjastasid lepingu Venemaaga. USA maksis Alaska eest 7,2 miljonit dollarit, mis tänapäeva vääringus on 144,4 miljonit dollarit (131 miljonit eurot).

Solovjovi arvates peaks Venemaa saama tagasi ka Californias asuva kunagise Vene asunduse Fort Rossi, mille asutas Vene-Ameerika kompanii 1812. aastal. Venelased müüsid selle aastal 1841 ameeriklastele.

Vene duuma liikmete arvates peaks ka Antarktika olema Venemaa oma, kuna selle avastasid Vene maadeavastajad.

Venemaa alustas Ukraina vallutamist 24. veebruaril, kuid välksõda kukkus läbi ning sõjategevus kestab juba ligi kolm nädalat.

Umbes kolm miljonit ukrainlast, peamiselt naised ja lapsed, on põgenenud teistesse riikidesse.

Venemaa president Vladimir Putin ei arvestanud sõda alustades, et kasakate järeltulijatest ukrainlased kaitsevad visalt oma kodumaad ning lääs abistab Ukrainat relvade ja humanitaarabiga.

Kui Putini populaarsus kahaneb, ka venelaste seas, siis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi oma aina kasvab, sest ta on seni Kiievis ja esineb videotes, toetab oma armeed ja tsiviilelanikke ning nõuab, et Venemaa sõja lõpetaks.

Märksõnad
Tagasi üles