Viis põhjust, miks Venemaa vallutussõda Ukrainas on läbi kukkunud (6)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. märts 2022, 18:00
/nginx/o/2022/03/16/14429030t1h03ba.jpg)
Kolm nädalat kestnud Venemaa vallutussõda Ukrainas on lääne sõjandusekseprtide sõnul näidanud, et Venemaa plaan anastada Ukraina välksõjaga nädala ajaga kukkus läbi, sest venelased saatsid Ukrainasse noorsõdurid ja neil ei olnud korralikku strateegiat.
USA andmetel on Ukraina sõjas kaotanud elu 2000–6000 Vene sõdurit. Kui võrrelda seda sarnaste konfliktide suhtarvudega, siis hinnanguliselt peaks olema vigastatuid kolm-neli korda rohkem kui hukkunuid, kuid venelastel on hukkunuid rohkem.
Ft.com kirjutas, et sellise hinnangu puhul kaotas Venemaa Ukrainas kolme nädalaga rohkem sõdureid kui USA ja Suurbritannia 20 aastaga Afganistanis.
Tuntud sõjaanalüütikute blogi Oryx pidevalt uueneva nimekirja järgi on Venemaal ka märkimisväärsed materiaalsed kaotused. Arvutuste kohaselt oli Venemaa 15. märtsi seisuga kaotanud 1364 ühikut sõjatehnikat ja Ukraina 397 ühikut. Tehnika kaotus on arvatavalt suurem, sest kokku on loetud ainult need, mida on olnud näha fotodel ja videotel.
Briti kaitseuuringute mõttekoja RUSI sõjateadlane Justin Bronk ütles, et Venemaa kaotused praeguses Ukraina sõjas on suuremad kui üheski teises lähiajaloo relvakonfliktis. Ta viitas Gruusiale, Tšetšeeniale ja Afganistanile.
Siin on viis viga, mille tõttu Venemaa algatatud Ukraina vallutussõda on läbi kukkunud.
1. Venemaa juhtide valed hinnangud
Ameerika Ühendriikide julgeolekuasjatundja Jeffrey Edmonds sõnas USA meediale, et Venemaa juhid, kaasa arvatud president Vladimir Putin, alahindasid ukrainlasi ja läänt, lähtudes sõja alustamisel vaid oma kitsast nägemusest.
«Venemaa juhid uskusid ja usuvad seni, et ukrainlased on natsid ja narkomaanid ning nad ei suuda Vene vägedele vastu panna. See oli totaalne valearusaam. Lisaks varjasid võimud Vene sõdurite, ka ohvitseride eest Ukrainas sõja alustamist viimase hetkeni,» selgitas Edmonds.
Soome kindralmajor Pekka Toveri on samuti Venemaa samme ja Ukraina sõda jälginud ning selgitas, et arvatavalt ei saanud Vene vägede eesotsas olevad kõrged sõjaväelased õiget infot.
«Autoritaarses riigis ei ole karjääriredelil tõusmine tingimata seotud isiku kompetentsiga, vaid juhile meele järgi olemisega. Alluv räägib asju, mis juhile meeldivad. See kehtib kogu süsteemi kohta. Mis puudutab Venemaa presidenti Putinit, siis ta on paar aastat olnud koroonaviiruse tõttu üsna väheliikuv, samas võimul paarkümmend aastat ning keegi ei ole julgenud tema otsuseid ja arusaamu kritiseerida ega olukorra tõelist palet välja tuua. Räägitakse ainult häid uudiseid ja usutakse oma propagandasse,» selgitas Soome sõjaväelane.
Ameeriklasest julgeolekueksperdi Edmondsi sõnul jättis Venemaa juhtkonna otsus infot varjata armee omapäi. Vene kindralite Ukrainasse sisse tungimise plaan jäi poolikuks ning nad püüdsid jääda Kremli seatud ajaraamidesse.
2. Vene sõjaväe vilets varustuskindlus
Kindralmajor Pekka Toveri on pidanud Venemaa armee suurimaks probleemiks varustuskindluse puudumist. Venemaa ei ole suutnud viia sõduriteni piisavalt kütust, toitu ega laskemoona.
Venemaa ebaõnnestumise sümboliks on saanud Kiievist põhja pool kinni jäänud pikk militaarsõidukite kolonn, kuhu kuulusid Vene tankid, suurtükiväevarustus, soomusmasinad ja hinnanguliselt 15 000 sõdurit. Arvatavalt sai kütus otsa ja kuna Kiievist põhjas on vähe teid, siis pidid nad niimoodi üksteise taga sõitma, kuni jäid seisma. Hiljem said masinad arvatavalt kütust ja sõdurid sõitsid laiali.
/nginx/o/2022/03/16/14429020t1h6d3c.jpg)
Venemaa saatis Ukrainasse vägesid kerge varustusega, et neil oleks lihtsam liikuda. Seega polnud Vene sõjaväelased pikale veninud sõjaks valmis.
Venemaa on oma armee varustamisel traditsiooniliselt kasutanud raudteed. Venemaal ja Ukrainal on sama rööpmelaius, kuid Venemaa pole Ukraina raudteesõlmesid vallutanud.
/nginx/o/2022/03/16/14429033t1ha9c5.jpg)
Lahinguväljalt saadud andmetel on osa Vene sõdureid pidanud sööma 12 aastat vana sõduritoitu, mis on halvaks läinud. Lisaks on Ukrainas olnud üsna halvad ilmad ning osa Vene varustusest on mutta kinni jäänud.
Samuti on sõjast ekspertide poolt ehtsaks tunnistatud videoid, milles on Vene sõdureid näha röövimas Ukraina toidupoode. Ühes videos helistab noor sõdur söömise ajal emale ja nutab.
3. Vene vägede vananenud sõjamasinad
Lääne hinnangute kohaselt on Vene sõjatehnika osaliselt moderniseerimata.
Venemaa põhivarustus on vana nõukogude sõjatehnika. Venemaa on väitnud, et nende maavägede sõjatehnika on 70 protsendi ulatuses uus või moderniseeritud või on kasutusel uued mudelid.
USA väljaanne New Yorker kirjutas, et Vene sõdurid on pidanud osa militaarsõidukitest maha jätma. Neist on loobutud näiteks selle tõttu, et need on katki ja neid ei saa varuosade puudumisel parandada. Osa masinaid aga saadeti Ukrainasse remontimata.
/nginx/o/2022/03/16/14429037t1h30b3.jpg)
Lisaks on Venemaa endine välisminister Andrei Kozõrev öelnud, et Venemaal on viimase 20 aasta jooksul varastatud miljoneid sõjavarustuse ostmiseks mõeldud rublasid. Kozõrevi sõnul varastati suur osa sõjaväe eelarvest lihtsalt ära ja seda kasutati näiteks luksusjahtide soetamiseks Küprosel.
Soome kindralmajor Pekka Toveri lisas, et Venemaa on rahvusvahelise valuutafondi (IMF) ja ÜRO andmetel üks korrumpeerunumaid riike maailmas. Korruptsiooni tõttu on Venemaal läinud kaduma suuri summasid, mis olid mõeldud kaitseväe kulutusteks.
Lääneriikide õhujõudude esindajate sõnul jääb arusaamatuks, miks ei ole Venemaa kasutanud Ukrainas oma õhuvägesid täisvõimsusel. Ukraina on suutnud oma nõrgema õhuväega Venemaa õhurünnakuid tõrjuda.
4. Venemaa luure valearvestus
Militaareksperdid, kes andsid Briti väljaandele The Times intervjuu, sõnasid, et Moskva hindas Ukraina võimet vastu panna valesti. Venemaa president Putin süüdistab valedes hinnangutes julgeolekuteenistust (FSB), mis vastutas Ukraina kohta info kogumise eest. Kaks FSB juhti võeti lääne meedia andmetel vahi alla ja nad on koduarestis.
Venemaa luuret 20 aastat uurinud ajakirjaniku Andrei Soldatovi, ajakirja Agentura peatoimetaja sõnul on FSB alates 2014. aastast kulutanud suure osa oma ajast ja ressurssidest Lääne-Ukraina paremäärmuslike rühmituste rahutustele õhutamisele. Samuti tõi ta läbikukkumisena esile FSB hinnangu, et ukrainlased toetavad Vene vägede sissetungi.
«FSB on nõukogude mentaliteediga vanamoodne organisatsioon, mille luuremeetodid on külma sõja ajast. Nad vedasid Putinit alt, seda on näha Venemaa presidendi kehakeelest, žestidest ja sõnadest. Putin süüdistab FSB-d talle valeinfo ettesöötmises, mille tõttu ta langetas Ukrainasse tungimise ettevalmistamisel valesid otsuseid,» selgitas Briti endine luureohvitser ja julgeolekuekspert Philip Ingram.
Lääne meedia kirjutas kinnitamata andmetele viidates, et Putin käskis võtta kinni FSB välisluureosakonna juhi Sergei Besada ja panna ta koduaresti. Samuti võeti kinni Beseda asetäitja Anatoli Boljuk.
5. Vene armee peaaegu olematu võitlusmoraal
Venemaa on pidanud Ukraina sõjas kasutama rohkem ajateenijaid kui paljudes varasemates relvakonfliktides.
Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute mõttekoja CSIS rahvusvahelise julgeoleku vanemnõuniku Mark Canciani sõnul on ajateenijad kogemusteta noored, vähe motiveeritud ja neil ei ole korralikku väljaõpet.
Osa lääne allikate andmetel ei teadnud Venemaa sõdurid, kuhu neid saadetakse. Mõned ukrainlaste kätte vangi langenud Vene sõdurid olid öelnud, et arvasid, et läksid õppustele, mitte sõtta.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas noori Vene sõdureid «ekspluateeritud lasteks».
/nginx/o/2022/03/16/14429023t1hf6e1.jpg)
«Lühidalt öeldes andis Venemaa olukorrale ebaõige hinnangu. Usuti, et Ukraina vallutatakse mõne päevaga. Vene sõduritele anti liiga ambitsioonikad ülesanded ja plaanid. On olnud viiteid sellele, et sõdurid ei teadnud, et peavad Ukrainasse sõdima minema. Ukraina elanikkond on olnud Vene vägede suhtes vaenulik ja Vene väeüksustel napib varustust,» järeldas Soome kindralmajor Pekka Toveri.
Tema sõnul tundub praegu, et sõda on jõudnud patiseisu.
«Venemaal ei ole sõdureid piisavalt ja selle tõttu üritab riik värvata Süüriast palgasõdureid. Venemaal on pikemas perspektiivis kindlasti rohkem relvastust, kuid selle kokku saamine võtab aega. Täpne pilt Ukraina relvajõudude olukorrast puudub, kuid tõenäoliselt pole kummalgi sõjapoolel praegu kiireks sõjaliseks lahenduseks jõudu. Küsimus on selles, kas Venemaal suudab rahvusvahelise surve kasvades sõda veel kaua jätkata,» selgitas kindralmajor Toveri.
Vene väeüksused alustasid Ukrainas sõda 24. veebruaril, lootes selle iseseisva demokraatliku riigi kiiresti vallutada.
Venemaa presidendi Vladimir Putini silmis on Ukraina natside ja narkomaanide juhitud riik, kus Vene juurtega inimesi diskrimineeritakse. Selle tõttu peab Venemaa Ukrainat aitama.
Lääne sõnul on Vene väeüksuste sissetung Ukrainasse lihtlabane invasioon ja Venemaa katse oma territooriumit suurendada.
Umbes kolm miljonit ukrainlast on põgenenud teistesse riikidesse. Lääneriigid on saatnud Ukrainasse relvi, laskemoona ja humanitaarabi.