Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

«Kirjutan ja nutan»: Putini valitsus andis venelastele 48 tundi aega Instagramist lahkumiseks

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Venemaal ei saa alates 14. märtsist 2022 enam Instagrami kasutada
Venemaal ei saa alates 14. märtsist 2022 enam Instagrami kasutada Foto: Photo by AFP/Scanpix

Venemaa valitsus teatas, et alates 14. märtsist ei saa riigis enam kasutada fotode ja videote jagamiseks mõeldud veebipõhist suhtlusvõrgustikku Instagram.

Lisaks tavakasutajatele on Vene võimude otsus sügavalt šokeerinud Venemaa tuntud suunamudijaid. Instagram oli Venemaal väga populaarne, kõige menukamatel suunamuudijatel oli kümneid miljoneid jälgijaid.

«Kirjutan ja nutan,» kirjutas Vene telestaar Olga Buzova oma jälgijatele video saatetekstina enne Instagrami kadumist.

Paljud Venemaa tuntud isikud on võtnud sõna Instagrami keelamise teemal, nimetades seda inimõiguste rikkumiseks.

Venemaa föderaalne infojärelevalve agentuur Roskomnadzor lisas Instagrami keelatud teenuste nimekirja, andes kasutajatele teenusest lahkumiseks 48 tundi ehk kaks päeva, 12. ja 13. märtsi.

13. märtsil jätsid Venemaa sotsiaalmeedia kasutajad Instagramiga hüvasti ja viimased postitused olid tunde- ja pisaraküllased. USA väljaande Washington Post andmeil oli osa Instagrami staare musta riietatud ning videos oli näha ka rahutuvisid.

Instagrami sulgemine on Putini režiimi tsensuuri järgmine samm, et venelased ei saaks Ukraina vallutussõda selles teenuses kritiseerida.

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas hiljuti seaduse, mille alusel kohus saab määrata Venemaa relvajõudude kohta «valeuudiste» avaldamise eest kuni 15-aastase vangistuse.

Venemaa president Vladimir Putin 10. märtsil 2022 Moskvas Kremlis videokohtumisel valitsusliikmetega
Venemaa president Vladimir Putin 10. märtsil 2022 Moskvas Kremlis videokohtumisel valitsusliikmetega Foto: Mikhail Klimentyev, Sputnik, Kremlin Pool Photo via AP/Scanpix

Venemaa võimud on samal ajal süüdistanud Instagrami emafirmat Metat Venemaa-vastase vägivaldse sisu levitamises.

Venemaal on sotsiaalmeedia tsensuur läinud aina karmimaks pärast seda, kui Vene väed tungisid 24. veebruaril Ukrainasse ja lahvatas sõda. Tsensuuri oli oodata, kuna paljud rahvusvahelised avaliku elu tegelased on alates sõja algusest selle hukka mõistnud.

Soome Tampere ülikooli vene keele ja kultuuri õppejõu Saara Ratilaineni sõnul on Ukrainas sõja lahvatades aktiveerunud ka need tuntud inimesed ja suunamudijad, keda varem jättis poliitika külmaks.

Ukraina sõja ajal on Instagramis palju fotosid ja videoid Vene invasiooni laastamistööst. Vene võimud takistavad Instagrami sulgemisega venelastel nende nägemist.

Putini administratsioon keelas Facebooki ja Twitteri kohe pärast Vene sissetungi algust Ukrainasse.

Rahvusvahelistel sotsiaalmeediahiiglastel on Venemaaga ka varem probleeme olnud. Viimase viie aasta jooksul on Putini administratsioon korduvalt süüdistanud Facebooki ja Twitterit Vene uudistelehekülgede diskrimineerimises ja Vene meedia tegevuse piiramises.

Facebooki emafirma Meta teatas, et on ajutiselt leevendanud vägivallast kirjutamise reegleid seoses Venemaa rünnakuga Ukraina vastu. Facebooki algoritmid aktsepteerivad nüüd näiteks sellist lauset nagu «surm Vene okupantidele». Facebooki leevenduspoliitika piirdub ilmselt vaid Venemaa ja selle lähialadega.

Moskva ametlikest teadetest erineva info hankimine Ukraina sõja kohta on muutunud Venemaal keerulisemaks. Vene võimud on piiranud juurdepääsu mitmele meediaväljaandele ja sõltumatu meedia on seal praktiliselt tegevuse lõpetanud.

Sõltumatust meediast on alles 1993. aastal asutatud Novaja Gazeta, mille ajakirjanikud ei saa siiski praegu Ukraina sõda kajastada Ukraina vaatevinklist.

Venemaal on televisiooni tähtsus juba viimased kümme aastat kahanenud, kuid see on endiselt vaadatuim meedialiik. Põhilised telekanalid on riigi range kontrolli all.

Seoses Instagrami sulgemisega kutsusid mõned venelastest suunamudijad oma jälgijaid kasutama alternatiivseid sotsiaalmeediaplatvorme, kus nad kavatsevad edasi tegutseda.

Venemaal ei saa alates 14. märtsist 2022 enam Instagrami kasutada
Venemaal ei saa alates 14. märtsist 2022 enam Instagrami kasutada Foto: Photo by AFP/Scanpix

Välismaiste sotsiaalmeediaplatvormide keelamine Venemaal võib mõjutajatele ja suunamudijatele tähendada kolimist Putini režiimi kontrolli all olevatele Venemaa platvormidele.

Neist populaarseim on Facebooki sarnane VKontakte, mida kasutavad umbes pooled venelastest. VKontakte kuulub Kremliga seotud interneti-ettevõttele ja riik kontrollib seda vähemalt osaliselt.

Välisteenustest töötab endiselt Youtube. Selle populaarsus on Venemaal viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja seda kasutatakse sageli.

Ka Hiina sotsialmeediakeskkond TikTok on paari aastaga kogu maailmas väga populaarseks saanud. TikTok takistas oma kasutajatel videote postitamist pärast seda, kui Venemaal jõustus «valeuudiste seadus», mille alusel saab määrata 15-aastase vanglakaristuse.

Venelastest sotsiaalmeedia kasutajate arvates lisab järelevalveorgan Roskomnadzor oma nimekirja veel välismaiseid sotsiaalmeediakeskkondi, millest nad siis ilma jäävad. Lisaks sõnavabaduse vähenemisele on Vene suunamudijatel suuri rahalisi kaotusi.

Moemõjutajal Karina Nigail on Instagramis kolm miljonit jälgijat.

«See on minu töö. Kujutage ette, et firma lõpetab tegevuse ja teid vallandatakse päevapealt. Kuidas saab siis oma perekonda ülal pidada ja kuidas töötajatele palka maksta? Minu olukord on praegu selline,» teatas Nigai oma viimases videos enne Instagrami sulgemist Venemaal.

Instagrami sulgemine mõjub negatiivselt ka väikeettevõtjatele, kes on harjunud oma teenuseid seal reklaamima.

Kuna Venemaal on nii Instagram, Facebook kui Twitter suletud, siis ei saa nad enam oma arvamust selle kohta avaldada.

Venemaa algatas Ukraina vallutussõja 24. veebruaril, lootes välksõjaga sõltumatu ja demokraatlik naaberriik vallutada.

Lääne sõjandusekspertide sõnul ei arvestanud Venemaa president Vladimir Putin oma anastusplaanis kahe asjaga: ukrainlaste tugeva vastupanu ja lääne toetusega Ukrainale.

Ukrainast on põgenenud teistesse riikidesse üle kahe miljoni tsiviilisiku, kellest suur osa on naised ja lapsed.

Lääs üritab mõjutada majandussanktsioonide ja piirangute abil Venemaad Ukrainas sõda lõpetama, kuid seni ei ole see õnnestunud.

Euroopa Liidu riigid on saatnud ukrainlastele militaar- ja humanitaarabi. Paljudes Euroopa riikides toimuvad sõjavastased meeleavaldused.

Tagasi üles