Five Eyesi luureliit: Putin on arvatavalt saanud steroidravi, mis on ta ajukeemia segamini ajanud

Venemaa president Vladimir Putin vaatamas 7. veebruaril 2022 Moksvas Kremlis kella ühisel pressikonverentsil Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga Foto: Thibault Camus/Pool via REUTERS/Scanpix

Luureliitu Five Eyes (Viis Silma) kuuluvad Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid ning selle analüütikute arvates on Venemaa presidendil mingi raske haigus, mille tõttu on ta saanud pikaajalist steroidravi, mis on ta ajukeemia segamini ajanud.

Briti meedia kirjutab, et analüütikute sõnul viitavad haigusele 69-aastase despoodi pundunud nägu ja kael, kuid ka käed, mis on aeg-ajalt paistes ja värisevad. Putini nahk on tavapärasest tuhmim ja hallim, kuid ta põsed on punased, mis võib omakorda viidata alkoholi tarbimisele. Lisaks on fotodel ja videotel näha, et presidendi näol on grimmi, mille abil üritatakse ta välimust parandada. 

Nad lisasid, et Putinil võib olla näiteks vähihaigus koos Parkinsoni tõvega.

Parkinsoni tõbi on degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, mis sageli kahjustab liigutus- ja kõnevõimet. Parkinsoni tõve iseloomulikud tunnused on lihaste kangestus, värinad, liigutuste aeglustumine (bradükineesia) ja raskematel juhtudel liigutamisvõime kaotus (akineesia). Teisesed sümptomid võivad hõlmata kognitiivseid häireid ja keelelisi probleeme.

Parkinsoni tõbi on krooniline ja progresseeruv haigus.

Five Eyesi luureliidu teatel tekitab steroidide pikaajaline kasutamine ajus muutusi, millega kaasnevad kontrollimatud vihahood, mis võivad kesta üsna pikka aega.

Venemaa allikate andmetel on Putinil olnud viimasel ajal sageli vihahooge ning ta on valanud viha välja Vene luurejuhtide ja kõrgemate sõjaväelaste peale. Lisaks pani ta Venemaa julgeolekuteenistuse FSB juhid koduaresti, kuna tema arvates on FSB välisluureosakonna juht Sergei Beseda ja tema asetäitja Anatoli Boljuhh süüdi Vene välksõja läbikukkumises Ukrainas.

Venemaa president Vladimir Putin 7. veebruaril 2022 Moskvas Kremlis ühisel pressikonverentsil Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga Foto: AP Photo/Thibault Camus, Pool/Scanpix

Briti psühhiaatrite teatel võib anaboolsete steroidide korrapärane kasutamine põhjustada vaimse ja füüsilise tervise probleeme. Teadusuuringute kohaselt muudab nende pikaajaline tarvitamine inimese agressiivseks, põhjustab meeleoluhäireid, juuste väljalangemist, aknet, seedeprobleeme ja maksakahjustusi.

Viie riigi luureliidu analüütikute sõnul viitab Putini haigusele ka ta distantseerumine teistest, kaasa arvatud oma lähedastest ja ministritest. Rääkimata välisriikide esindajatest.

Nii on saanud legendaarseks pikk, üheksameetrine valge laud Moskvas Kremlis ja sellest levivad koomilised meemid. Putin istub kohtumistel laua ühes otsas ja ta külalised teises otsas.

Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni nõunike sõnul on Venemaa presidendi Vladimir Putini käitumine viimasel ajal haiglane, sest ta tundub kartvat kõike ja kõiki. Nad lisasid, et see viitab Putini vaimse tervise probleemile.

Prantsuse president Macron vestles Putiniga hiljuti Ukraina sõja teemal ja nõudis, et Venemaa sõja lõpetaks. Ta sai Putinilt vastuse, et Venemaa ei lõpeta «õiglast natside ja narkomaanide vastast sõda». Putini sõnul on Ukraina olnud pikka aega Venemaale väga suureks ohuks.

Prantsuse meedia kirjutas viitega Prantsuse psühhiaatritele, et Venemaa presidendi suhtumine ukrainlastesse näitab, et ta tunneb end ukrainlastega võrreldes alaväärsena. Nad lisasid, et Putini arvates on «parim kaitse rünnak», kuid Vene väed ründavad ka tsiviilobjekte ja -elanikke. Putin võib seega arvata, et kui ta hävitab võimalikult palju ukrainlasi, siis ta enesetunne paraneb.

Briti luure sõnul astus Putin samamoodi ämbrisse nagu teise maailmasõja (1939–1945) teises pooles Saksamaa diktaator Adolf Hitler, kui ta loobus oma nõunike ja ohvitseride nõuannetest.

USA ja Briti ajaloolaste arvates tahaks Putin olla suure armee juht, nagu oli teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidu marssal Georgi Žukov (1896–1974).

Ajaloolased lisasid, et ajaloohuvilisena tahab Vene president võib-olla taasetendada näiteks Kurski lahingut (5. juuli – 23. august 1943) või Stalingradi lahingut (23. august 1942 – 2. veebruar 1943), näidates ukrainlasi natsidena.

Vene väed alustasid Ukraina vallutamist 24. veebruaril, kuid välksõda kukkus läbi. Venemaa president Vladimir Putin ei arvestanud ukrainlaste visa vastupanu ja lääne abiga Ukrainale.

Üle kahe miljoni Ukraina tsiviilisiku on põgenenud teistesse riikidesse. Ka venelasi põgeneb Venemaalt, kuna nad ei taha paaria staatust, mida Putin neile peale sunnib.

Venemaa majandus on languses nii rubla väärtuse vähenemise kui välisfirmade lahkumise tõttu.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul kaitsevad nad oma riiki viimse veretilgani, kuid ootavad ka läänelt abi.