K, 25.05.2022

Ühtset ohusireenide võrgustikku Eestis ei ole. Päästeamet: ohust teavitamisel on võimalik kasutada alarmsõidukite sireene

Heidi Ruul
, Ajakirjanik
Ühtset ohusireenide võrgustikku Eestis ei ole. Päästeamet: ohust teavitamisel on võimalik kasutada alarmsõidukite sireene
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 1
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: IMAGO/Antonio Molina/IMAGO/Fotoarena

Viimase paari nädala jooksul on Ukrainas paljude inimeste elupäästjaks osutunud ilmselt ohusireenide võrgustik, mis annab märku, kui on aeg pommivarjendisse peituda. Selgub, et Eestis sellist häiresüsteemi paraku ei ole. 

Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna juhataja Tuuli Räim ütleb Elu24-le, et ühtset üle-eestilist ohusireenide võrgustikku tõepoolest ei ole. «Eesti toetub teavituses teistele sidevahenditele. Ohu korral saadetakse elanikele SMS. Töös on asukohapõhise teavituse süsteemi loomine, samuti on teavitamisel võimalik kasutada alarmsõidukite sireene,» selgitab Räim.

«2020. aasta kevadel sai politsei katsetada ka sõnumite edastamisel droone. Ka see on teavitamise variant. Elanikkonna teavitamisel on väga oluline roll ka Eesti Rahvusringhäälingu kanalitel, kes edastavad ka elanikkonna jaoks eluliselt olulist operatiivset infot,» lisab ta.

Kuid teavitusest üksi jääb sõjaolukorras väheks: vaja on ka varjendeid. Mitmesse Ukraina linna on loodud korralik metroosüsteem, kus tuhanded inimesed on end viimastel nädalatel varjanud. Eestis ei leia teadupoolest metrood aga ühestki linnast.

«Enamikul elumajadel on olemas kelder ning vajadusel saab seda kasutada ka varjumispaigana.»

Varjumise puhul tuleb Räime sõnul arvestada sellega, et minna tuleb lähimasse võimalikku varjumiskohta. «See tähendab, et kasutada tuleb kodule või viibimiskohale lähimat võimalikku paika. Enamikul elumajadel on olemas kelder ning vajadusel saab seda kasutada ka varjumispaigana. Enamasti on elumajade keldrid nii suured, et elanikud mahuvad sinna vajadusel ära,» selgitab ta.

Räim toob esile, et paljudes elamurajoonides on säilinud ka maa-aluseid parkimishooneid, mida saab vajadusel samuti varjumispaigana kasutada. «Samuti on suure mahutavusega kaubanduskeskuste maa-alused parklad ning maa-alused tunnelid linna eri paigus. Kui vaatame Ukraina sündmusi, siis ka seal kasutavad inimesed varjumiseks lisaks metroole ka eluhoonete ja hotellide keldreid.»

Igal inimesel tasub hädaolukorras toimetulek aegsasti läbi mõelda. «See aitab tagada ka kindlustunnet, et kui hädaolukord peaks mingil põhjusel tabama, siis saab inimene mõnda aega iseseisvalt ja võimalikult ohutult hakkama. Eluhoone kelder on esimene koht, kuhu kodus olev inimene saab vajadusel varjuda. Eeldus on aga see, et ta pääseb keldrisse ning et kelder on tehnilises mõttes korras. See, et kelder oleks prahist ja tarbetust kraamist vaba, on oluline muuhulgas ka tuleohutuse aspektist,» rõhutab Räim.

Samuti saab igaüks hoolitseda selle eest, et tal oleks olemas pere jaoks vajalik seitsme päeva kriisivaru juhuks, kui tavapärane elu peaks mingil põhjusel olema häiritud. «Oluline on meeles pidada, et kriisivarus oleks olemas piisav kogus vett, toitu, ravimeid ja esmaabitarbeid, aga ka elektriühenduseta töötavaid valgus- ja sidevahendeid. Kriisivarude komplekteerimise juhise leiab igaüks veebilehelt olevalmis.ee ning samanimelisest telefonirakendusest. Samuti saab sellega tutvuda päästeameti kodulehel

Märksõnad
Tagasi üles